Nelson, 25. veebruar

Haere Mai!

See tahendab maoori keeles tere tulemast!

Eelmisel neljapaeval laksin Blenheimist ara. Kahju oli ara minna - koht, kus peatusin ja inimesed seal olid koduseks saanud.

Vahepeal olen Nelsonis ringi vaadanud ja pikemalt peatunud Abel Tasmani rahvuspargis. Nautisin rannamonusid ja tegin paaripaevase matka. Alguses soitsin veetaksoga Awaroa rannale ja sealt kompisin tagasi Marahausse. Kokku oli matk umbes 34 km, millest esimesel paeval labisin 12 ja teisel paeval 22 km... (ebavordne jaotus oli tingitud oobimiskohast. Praegu on turismi korgaeg ja matkamajad on rahvast tais). Teine paev oli veidi raske, jalad olid ohtuks valusad. Samas on rada suhteliselt kerge, raskeid touse ja langusi pole. Vaated on vaga ilusad - sinisinine vesi, kuldsed rannad. Selliste vaadetega harjub ara ja lopuks tundub isegi tavaline :). Nagin lahedalt hylgeid ja hylgebeebisid, samuti vaikest pingviini!

Koik kohad sygelevad. Siin on vaiksed karbsed, kes narivad valusalt. Iga hammustuse kohalt on punane ja sygeleb hirmsasti. Onneks pole neid karbseid igal pool.

Enne louna poole liikumist poikan korraks Blenheimi tagasi - saan uuesti oma tsehhi sopradega kokku (kellega veetsin aastavahetuse)!

Blenheim, 13. veebruar

Kia Ora!

See tahendab maoori keeles tere (haaldades kolab 'kiora').

Olen endiselt Blenheimis, tool viinamarja istanduses. Viimasel kolmel paeval on vihma sadanud, tood oleme saanud teha vaid umbes 5 tundi paevas. Tyytu on niimoodi passida. Tana olin korralikult kylmunud, jalad labimarjad. Kaed on viinamarja mahlast parkunud. Aga pole hullu. Vihma oli siin hadasti vaja, koik korbes. Vahemalt pole enam tuleohtu.

Midagi eriti huvitavat ei ole toimunud. Waitangi paeval tegin pika matka magedes (maed on Blenheimi ymbruses 300-400 m korged, vaid rohuga kaetud, kollased), pyhapaeva parastlounal kaisime ookeanis ujumas, umbes 20 km Blenheimist, vaga ilusas kohas. Muidu ikka too, pood, ohtusook, moni sona jutuajamist ja magama. Viimasel nadalal on iga paev aratus kell 5.45 olnud. Varsti tahaks siit edasi liikuda.

Blenheim, 5. veebruar

Suvi. Tana oli monus ilm - umbes 24 kraadi sooja, kerge tuul, paike; ei liiga jahe ega kuum. Olen Lounasaare kirdeosas, hetkel kolmandat paeva t66l viinamarja istanduses. Tegemist on enamvahem sama tooga, mida tegin Pohjasaarel. Peamiselt horendamine, ka traatide korgemale tostmine vastavalt taimede korgusele. Elamine siin nii hea pole kui Hastingsis oli. Elan odavas hostelis, sellegipoolest maksan suure osa palgast 66majale. Rahvast on hostelis igast maailma otsast - Argentiinast, Louna-Koreast, Belgiast, Prantsusmaalt jm; koik siin t66l. Yldse hakkab silma argentiinlaste ja brasiillaste suur hulk - alati onnelikud, energiat tais, laul suus.

Hommikud naevad valja jargmised. Kell 7 (monikord ka varem) kogunetakse ostukeskuse ees (umbes 80 inimest). Osad inimesed on autoga, enamasti on transport istandusse t66andja mikrobussidega. T66dejuhatajad (kes on sageli indialased) naitavad, kes kuhu autosse/bussi laheb. Nagu orjaturg ;). Marlborough piirkond on yks peamisi viinamarjade kasvatamise piirkondi Uus-Meremaal. T66otsijaid on siin palju ja ka t66 pakkujaid. Analoogseid "orjaturge" toimub linnas hommikuti mitmel pool.

Homme on Waitangi paev, mis on riigipyha. 6. veebruaril 1840. aastal solmiti briti krooni ja maooride vahel leping, mis liitis Uus-Meremaa Suurbritanniaga. Homme t66d pole, see-eest t66tame nadalavahetusel.