Täna saab täpselt kaks kuud täis koju saabumisest. Olen kogu aeg mõelnud, et ühe sissekande peaks veel tegema Uus-Meremaa ja Austraalia reisiga seoses (kasvõi iseenda jaoks), aga pole seni kirjutamiseni jõudnud...
Reis Sydneyst Tallinnasse võttis aega ligi 35 tundi (lennukiga läbi Singapuri ja Frankfurdi Helsingisse, edasi laevaga Tallinnasse). Saaks muidugi ka otsemini ja kiiremini, aga nii tuli kõige odavam pilet. Ega lennukis korralikult magada ei saanud; Singapurist Frankfurdini istusin keskel, polnud kusagile sirutadagi. Koju jõuda oli imelik, samas olin liiga väsinud, et midagi pikalt mõelda. Magama.
Ilm oli suhteliselt samasugune nii siin- kui sealpool maakera; ühel pool kevad, teisel pool sügis. Sain samade riietega siingi edasi käia. Puud olid just lehte minemas ja kuidagi kummaline, aga hea oli taas meie tavalist kevadist linnulaulu kuulda.
Tagasi Eesti igapäevaellu tulemine oli minu üllatuseks kergem kui arvasin. Juba mõni päev pärast koju jõudmist oli selline tunne, nagu oleksin ära olnud vaid mõne nädala. Mõni nädal pärast tagasi jõudmist oli selline tunne, et kogu see reis oli unanägu. Tundus uskumatu, et olin viis kuud ära olnud ja kõike seda teinud.
Viiest kuust oli ikka reisiväsimus sees. Algul ei tahtnud midagi korraldada ega kusagile sõita. Päris hea oli, et ei pidanud pidevalt otsustama, mida edasi teen ja kuhu liigun. Kõige rohkem olin reisi jooksul puudust tundnud kohast, mida nimetada koduks (ma ei igatsenud niivõrd kodu Eestis kui lihtsalt kodust kohta ning omaette olemist vahelduseks hostelites nelja-kuue või rohkemagi inimesega toa jagamisele).
Nüüd, kaks kuud hiljem, hakkavad mõtted taas liikuma, et kuhu järgmiseks minna... See reis ei olnud kogu aeg lust ja lillepidu, vahepeal oli ka raskemaid hetki, aga see kuulub asja juurde. Kokkuvõttes olen väga rahul. Sedagi tean nüüd, et tegelikult ei lähe isegi pika reisi peal palju asju vaja. 40-50 liitrise matkakotiga saab kenasti hakkama.
Monday, June 29, 2009
Monday, April 27, 2009
Sydney, 28. aprill
T6enaoliselt viimane kirjutamine siit poolt maakera selle reisi raames... Ma ei suuda uskuda, et m6ne paeva parast olen kodus. Tagasi igapaevaelu rutiinis.
Sydneys on vaga ilus ilm, paeval on nii soe, et v6iks vabalt ujuma minna. Ohtud on jahedad. Sydney on randade ja ookeani linn, jalutamise kohti on l6putult. Eelmisel nadalavahetusel s6itsime linnast valja mu s6prade suvilasse, kus nagin esimest korda elus kangurusid vabas looduses! Olin vaimustuses. Hea synnipaeva kink.
Sydneys olles olen p6hiliselt raakinud eesti keeles. Olen kohtunud mitmete siinsete eestlastega, peamiselt Ingridi s6pradega. Kaisin ka Sydney Eesti Majas valisminister Urmas Paetiga kohtumas. Kohalikke eestlasi oli kohtumisel umbes 60 ringis. Vaga asjalik yritus oli. Kaisin kylas ka oma endisel klassi6el, keda polnud nainud keskkooli l6petamisest saati. Sydneys elades eesti keele raakimise puudust vist ei tekiks.
Tean juba, et hakkan igatsust tundma paljude inimeste ja kohtade jarele... Loodan, et millalgi tulen nii Uus-Meremaale kui Austraaliasse tagasi!
Sydneys on vaga ilus ilm, paeval on nii soe, et v6iks vabalt ujuma minna. Ohtud on jahedad. Sydney on randade ja ookeani linn, jalutamise kohti on l6putult. Eelmisel nadalavahetusel s6itsime linnast valja mu s6prade suvilasse, kus nagin esimest korda elus kangurusid vabas looduses! Olin vaimustuses. Hea synnipaeva kink.
Sydneys olles olen p6hiliselt raakinud eesti keeles. Olen kohtunud mitmete siinsete eestlastega, peamiselt Ingridi s6pradega. Kaisin ka Sydney Eesti Majas valisminister Urmas Paetiga kohtumas. Kohalikke eestlasi oli kohtumisel umbes 60 ringis. Vaga asjalik yritus oli. Kaisin kylas ka oma endisel klassi6el, keda polnud nainud keskkooli l6petamisest saati. Sydneys elades eesti keele raakimise puudust vist ei tekiks.
Tean juba, et hakkan igatsust tundma paljude inimeste ja kohtade jarele... Loodan, et millalgi tulen nii Uus-Meremaale kui Austraaliasse tagasi!
Friday, April 17, 2009
Sydney, 18. aprill
Eile j6udsin tagasi Sydneysse. Seekord suutsin juba iseseisvalt lennujaamast Ingridi juurde j6uda, ei olnudki paris ara unustanud. Veetsin paeva Bondi rannas jalutades. Nii palju on uusi elamusi olnud, et ei jaksa/viitsigi kohe Sydney ymbrust avastama hakata. Ilm on siin m6nusalt soe. Yle hulga aja sain taas jalga lahtised kingad ja jope seljast visata. Tore on taas ka kirjusid jutukaid papagoisid lendamas naha.
Uskumatu, et Uus-Meremaa aeg on nyyd moodas...
Uskumatu, et Uus-Meremaa aeg on nyyd moodas...
Wednesday, April 8, 2009
Geraldine, 9. aprill
Ootan Christchurchi bussi ja natuke kurb tunne on, kuna reis hakkab l6pule j6udma. Lendan juba 8 paeva parast Christchurchist Sydneysse ja peagi edasi Eestisse. Samas on tore k6iki koduseid naha!
Viimased kaks paeva veetsin Heleni kodus Port Chalmersi lahedal. Helen on uusmeremaalanna, keda tean juba Helsingi aegadest ja kelle juures peatusin Wellingtonis. Heleni vanematel on suur lambafarm umbes 5000 lambaga. Yhel 6htul kaisime jalutamas - Helen, Heleni ema, nende lemmiklammas ja mina :). Kaisa, me m6tlesime sinu peale! Ma ei saa ka mainimata jatta, et Heleni ema tehtud toidud on ylimaitsvad.
Viimased kaks paeva veetsin Heleni kodus Port Chalmersi lahedal. Helen on uusmeremaalanna, keda tean juba Helsingi aegadest ja kelle juures peatusin Wellingtonis. Heleni vanematel on suur lambafarm umbes 5000 lambaga. Yhel 6htul kaisime jalutamas - Helen, Heleni ema, nende lemmiklammas ja mina :). Kaisa, me m6tlesime sinu peale! Ma ei saa ka mainimata jatta, et Heleni ema tehtud toidud on ylimaitsvad.
Wednesday, April 1, 2009
Geraldine, 2. aprill
Olen Geraldine raamatukogus, kus internet on tasuta. Tegelen Christchurch-Sydney lennukipileti otsimisega, mis pole vaga lihtne ylesanne.
Hetkel tootan Geraldine lahedal yhes mahep6llunduse farmis oomaja ja toidu eest (WWOOF - Willing Workers on Organic Farming - programmi raames). J6udsin siia pyhapaeval ja jaan nadalaks. Tood teen umbes 5 tundi paevas, tavaliselt aitan ka syya teha ning pesen n6ud. Too on m6nus - korjan ja sorteerin pahkleid. Esimestel paevadel oli siin ka yks tydruk Jaapanist, nyyd olen ainuke WWOOFer. Syya saan vaga hasti, lisaks pugin nii palju 6unu, pirne, aprikoose ja pahkleid kui sisse mahub. Paar lisakilo on kindlustatud. Pererahvaga saan suhteliselt hasti labi. Pererahvaks on umbes 60-aastased mees ja naine, kellel lapsed kodust lainud; koer ja haned. Meesterahvas on vaga s6bralik ja meeldiv, naine tundub olevat tujukas. Vahemalt eile oli ta vaga pahas tujus, aga vast laheb yle. Tana on taas ilus paikeseline ilm parast paari pilvist paeva. Ood on kylmad ja magan kolme teki all (kytet pole). Hommikuti on puud marjad, tulin kohe parast hommikusooki raamatukokku. Nyyd pean tagasi toole minema.
Hetkel tootan Geraldine lahedal yhes mahep6llunduse farmis oomaja ja toidu eest (WWOOF - Willing Workers on Organic Farming - programmi raames). J6udsin siia pyhapaeval ja jaan nadalaks. Tood teen umbes 5 tundi paevas, tavaliselt aitan ka syya teha ning pesen n6ud. Too on m6nus - korjan ja sorteerin pahkleid. Esimestel paevadel oli siin ka yks tydruk Jaapanist, nyyd olen ainuke WWOOFer. Syya saan vaga hasti, lisaks pugin nii palju 6unu, pirne, aprikoose ja pahkleid kui sisse mahub. Paar lisakilo on kindlustatud. Pererahvaga saan suhteliselt hasti labi. Pererahvaks on umbes 60-aastased mees ja naine, kellel lapsed kodust lainud; koer ja haned. Meesterahvas on vaga s6bralik ja meeldiv, naine tundub olevat tujukas. Vahemalt eile oli ta vaga pahas tujus, aga vast laheb yle. Tana on taas ilus paikeseline ilm parast paari pilvist paeva. Ood on kylmad ja magan kolme teki all (kytet pole). Hommikuti on puud marjad, tulin kohe parast hommikusooki raamatukokku. Nyyd pean tagasi toole minema.
Friday, March 27, 2009
Twizel, 28. marts
Hommikupoole ood arkasin tugeva rappumise peale, voodi krigises, kapiuksed plagisesid. Minu esimene maavarin. Onneks pikalt see ei kestnud, aga veidi k6he tunne jai sisse. Maavarin tuletas taas meelde, kus asun - Vaikse ookeani ja Austraalia laama kokkupuute kohal.
Olen hadas kurguvaluga, nohu hakkab juba jargi andma. M6ni paev tagasi oli nina punane ja nohu nii suur, et isegi hosteli omanik (kena naisterahvas), vaadates mulle otsa ytles, et ta annab mulle oo tasuta ning pakkus, et jaaksin voodisse ja raviksin ennast. Seda ka tegin. Viimastel paevadel olen soonud umbes 5 kyyslaugukyynt paevas, et batsille valja ehmatada :).
Ma ei uskunud, et Uus-Meremaal sygis nii vara tuleb. Ookylmad on tavalised (vahemalt L6unasaare l6unaosas), lehed t6mbuvad kollaseks ja juba langevad. Kohalikud ytlevad, et sel aastal oli jahe ja vihmane suvi ning sygis varajane... Vahepeal magasin telgis, v6ibolla siis kylmetasingi, kuigi too oo oli suhteliselt soe.
Viimasest kirjutamisest on mitu nadalat moodas. Selle aja jooksul tegin pika ringi L6unasaare l6unaosas - Te Anau, Milfordi fjord, Invercargill, Catlini rannik (l6unarannik), Dunedin, Oamaru, Alexandra, Queenstown. Jatsin pooled oma asjadest selleks ajaks Queenstowni ja reisisin vaid 40-liitrise matkakotiga. Kummaline, aga ma ei tundnud peaaegu millestki puudust. Vaid riideid pidin sagedamini pesema. Jargmine kord reisile minnes v6tan palju vahem asju kaasa. M6nus on vaikese kotiga liikuda.
Osa vahemaast haaletasin. Enamuse aja reisisin aga hostelis tutvutud inimestega, jagades bensiinikulusid (m6lemad reisimisviisid on siin tavalised). Naiteks Invercargillis tutvusin yhe Saksa poisiga, kellega reisisime jargmised 5 paeva. Ta on minu senise Uus-Meremaal veedetud aja k6ige parem reisikaaslane - rahulik, asjalik ja meil olid yhised huvid. Enamus 6htuid veetsime pingviine otsides ja vaadates :). Pingviinid tulevad merelt kuivale maale enne paikeseloojangut. Kohtades, kus pingviine rohkem esineb, on ehitatud spetsiaalsed varjendid, et linde vahem hairida. Nyydseks olen nainud kolme erinevat liiki pingviine. Nad on nii armsad! Meil oli 6nne ka meril6videga - lahedad rahulikud paksukesed, kellele meeldib rannal m6nuleda. Samas v6ivad nad uskumatult kiiresti oma loibadel liikuda. Yhe parastl6una veetsime kohaliku kaluri seltsis. Minulgi 6nnestus yks paris suur kala katte saada. Ohtusook oli kuninglik.
Alexandra ja Roxburgh'i piirkonnas otsisin taas tood. See on kolmas istanduste piirkond Uus-Meremaal. Paraku ei olnud mul seekord 6nne. Otsisin tood veidi valel ajal, kuna enamuste puuviljade (aprikoosid, kirsid, kiivid jms) koristamine on l6ppenud, viinamarjade koristamine algab parast lihav6tteid. Praegu tegeletakse vaid 6unadega. Kysisin mitmetes istandustes, pakkimiskeskustes, hostelites teiste minusuguste kaest jne, aga ei midagi. Kahjuks on mul Uus-Meremaal nii vahe aega jargi jaanud, et ei saanud ka ootama jaada. Samas Alexandra-Roxburgh piirkond meeldis mulle vaga.
Olen hadas kurguvaluga, nohu hakkab juba jargi andma. M6ni paev tagasi oli nina punane ja nohu nii suur, et isegi hosteli omanik (kena naisterahvas), vaadates mulle otsa ytles, et ta annab mulle oo tasuta ning pakkus, et jaaksin voodisse ja raviksin ennast. Seda ka tegin. Viimastel paevadel olen soonud umbes 5 kyyslaugukyynt paevas, et batsille valja ehmatada :).
Ma ei uskunud, et Uus-Meremaal sygis nii vara tuleb. Ookylmad on tavalised (vahemalt L6unasaare l6unaosas), lehed t6mbuvad kollaseks ja juba langevad. Kohalikud ytlevad, et sel aastal oli jahe ja vihmane suvi ning sygis varajane... Vahepeal magasin telgis, v6ibolla siis kylmetasingi, kuigi too oo oli suhteliselt soe.
Viimasest kirjutamisest on mitu nadalat moodas. Selle aja jooksul tegin pika ringi L6unasaare l6unaosas - Te Anau, Milfordi fjord, Invercargill, Catlini rannik (l6unarannik), Dunedin, Oamaru, Alexandra, Queenstown. Jatsin pooled oma asjadest selleks ajaks Queenstowni ja reisisin vaid 40-liitrise matkakotiga. Kummaline, aga ma ei tundnud peaaegu millestki puudust. Vaid riideid pidin sagedamini pesema. Jargmine kord reisile minnes v6tan palju vahem asju kaasa. M6nus on vaikese kotiga liikuda.
Osa vahemaast haaletasin. Enamuse aja reisisin aga hostelis tutvutud inimestega, jagades bensiinikulusid (m6lemad reisimisviisid on siin tavalised). Naiteks Invercargillis tutvusin yhe Saksa poisiga, kellega reisisime jargmised 5 paeva. Ta on minu senise Uus-Meremaal veedetud aja k6ige parem reisikaaslane - rahulik, asjalik ja meil olid yhised huvid. Enamus 6htuid veetsime pingviine otsides ja vaadates :). Pingviinid tulevad merelt kuivale maale enne paikeseloojangut. Kohtades, kus pingviine rohkem esineb, on ehitatud spetsiaalsed varjendid, et linde vahem hairida. Nyydseks olen nainud kolme erinevat liiki pingviine. Nad on nii armsad! Meil oli 6nne ka meril6videga - lahedad rahulikud paksukesed, kellele meeldib rannal m6nuleda. Samas v6ivad nad uskumatult kiiresti oma loibadel liikuda. Yhe parastl6una veetsime kohaliku kaluri seltsis. Minulgi 6nnestus yks paris suur kala katte saada. Ohtusook oli kuninglik.
Alexandra ja Roxburgh'i piirkonnas otsisin taas tood. See on kolmas istanduste piirkond Uus-Meremaal. Paraku ei olnud mul seekord 6nne. Otsisin tood veidi valel ajal, kuna enamuste puuviljade (aprikoosid, kirsid, kiivid jms) koristamine on l6ppenud, viinamarjade koristamine algab parast lihav6tteid. Praegu tegeletakse vaid 6unadega. Kysisin mitmetes istandustes, pakkimiskeskustes, hostelites teiste minusuguste kaest jne, aga ei midagi. Kahjuks on mul Uus-Meremaal nii vahe aega jargi jaanud, et ei saanud ka ootama jaada. Samas Alexandra-Roxburgh piirkond meeldis mulle vaga.
Monday, March 9, 2009
Queenstown, 10. marts
Tere! Yle hulga aja saan veidi pikemalt arvutit kasutada.
Kohtumine tsehhi sopradega Blenheimis laks hasti. Reisides kohtun iga paev uute inimestega. Vahelduseks on vaga monus "vanu nagusid" naha, kellega on ka yhiseid meenutusi. Oobisime Campbelli poolsaarel ookeani aares telgis ja jargmisel paeval kaisime yhes viinamarjaistanduses veine degusteerimas. See on monus tegevus ja pealegi tasuta. Suuremate teede servas on viidad istandustele, kus kutsutakse veine maitsma. Nii voib istanduste piirkondades veeta paevi. Raskusi voib tekkida muidugi auto juhtimisega :).
Viimase nadala jooksul liikusin piki laanerannikut louna poole - Murchison, Westport, Punakaiki (tuntud pannkoogi (kihiliste) kaljude poolest), Hokitika (tuntud nefriidi poolest - ilus roheline kivi, millest nad teevad peamiselt ehteid), Franz Josefi ja Foxi liustikukylad. Haastist poorab tee sisemaale Wanaka ja Queenstowni poole. Teekond oli ilus ja postkaardi vaateid magedele, liustikele, ookeanile, vihmametsale on olnud lugematu arv. Laanerannik on tuntud vihmaste ilmade poolest (pohjuseks Alpid). Ka meie saime vihma omajagu. Bussi aknad olid pidevalt udused ja monel paeval ei nainud valja palju.
Pikemalt peatusin Frans Josefi liustikukylas. Lopuks ometi laks ilm ilusaks. Matkasin ringi ja imetlesin liustikke. Koige lahedam oli aga see, et tegin langevarjuhyppe!!! Hyppe ajal olin kinnitatud teise inimese kylge, kellel on vastav valjaope (muidugi ei saanud ma yksi hypata ja seda ma ka ei tahtnud). Uus-Meremaal on palju voimalusi sellisteks hypeteks (inglise keeles on asja nimi skydive). Hyppele eelnes umbes 20-minutiline lennukisoit liustiku ja magede kohal - imeilus. Ilm oli sel paeval ideaalne. Lennuk oli hyppamise ajal 12 000 jala ehk 3650 meetri korgusel. Vabalangemine kestis 45 sekundit, aga see tundus palju pikema ajana. Langevarjuga langemine kestis mitu minutit. Superlahe oli!!! Laheksin uuesti, kui see lobu nii kallis poleks.
Uus-Meremaal on sadu voimalusi rohkem voi vahem ekstreemseteks tegevusteks - liustikumatkad, delfiinidega ujumine, langevarju-, bungy jt hypped, karestikulistel jogedel parvetamine, kanuumatkad jne jne. Queenstown ongi tuntud kui Uus-Meremaa adrenaliinipealinn. Paraku maksavad koik need tegevused omajagu...
Ilm on siin jalle vihmane ja jahe. Sygis tuleb suure hooga. Tervitused koigile!
Kohtumine tsehhi sopradega Blenheimis laks hasti. Reisides kohtun iga paev uute inimestega. Vahelduseks on vaga monus "vanu nagusid" naha, kellega on ka yhiseid meenutusi. Oobisime Campbelli poolsaarel ookeani aares telgis ja jargmisel paeval kaisime yhes viinamarjaistanduses veine degusteerimas. See on monus tegevus ja pealegi tasuta. Suuremate teede servas on viidad istandustele, kus kutsutakse veine maitsma. Nii voib istanduste piirkondades veeta paevi. Raskusi voib tekkida muidugi auto juhtimisega :).
Viimase nadala jooksul liikusin piki laanerannikut louna poole - Murchison, Westport, Punakaiki (tuntud pannkoogi (kihiliste) kaljude poolest), Hokitika (tuntud nefriidi poolest - ilus roheline kivi, millest nad teevad peamiselt ehteid), Franz Josefi ja Foxi liustikukylad. Haastist poorab tee sisemaale Wanaka ja Queenstowni poole. Teekond oli ilus ja postkaardi vaateid magedele, liustikele, ookeanile, vihmametsale on olnud lugematu arv. Laanerannik on tuntud vihmaste ilmade poolest (pohjuseks Alpid). Ka meie saime vihma omajagu. Bussi aknad olid pidevalt udused ja monel paeval ei nainud valja palju.
Pikemalt peatusin Frans Josefi liustikukylas. Lopuks ometi laks ilm ilusaks. Matkasin ringi ja imetlesin liustikke. Koige lahedam oli aga see, et tegin langevarjuhyppe!!! Hyppe ajal olin kinnitatud teise inimese kylge, kellel on vastav valjaope (muidugi ei saanud ma yksi hypata ja seda ma ka ei tahtnud). Uus-Meremaal on palju voimalusi sellisteks hypeteks (inglise keeles on asja nimi skydive). Hyppele eelnes umbes 20-minutiline lennukisoit liustiku ja magede kohal - imeilus. Ilm oli sel paeval ideaalne. Lennuk oli hyppamise ajal 12 000 jala ehk 3650 meetri korgusel. Vabalangemine kestis 45 sekundit, aga see tundus palju pikema ajana. Langevarjuga langemine kestis mitu minutit. Superlahe oli!!! Laheksin uuesti, kui see lobu nii kallis poleks.
Uus-Meremaal on sadu voimalusi rohkem voi vahem ekstreemseteks tegevusteks - liustikumatkad, delfiinidega ujumine, langevarju-, bungy jt hypped, karestikulistel jogedel parvetamine, kanuumatkad jne jne. Queenstown ongi tuntud kui Uus-Meremaa adrenaliinipealinn. Paraku maksavad koik need tegevused omajagu...
Ilm on siin jalle vihmane ja jahe. Sygis tuleb suure hooga. Tervitused koigile!
Tuesday, February 24, 2009
Nelson, 25. veebruar
Haere Mai!
See tahendab maoori keeles tere tulemast!
Eelmisel neljapaeval laksin Blenheimist ara. Kahju oli ara minna - koht, kus peatusin ja inimesed seal olid koduseks saanud.
Vahepeal olen Nelsonis ringi vaadanud ja pikemalt peatunud Abel Tasmani rahvuspargis. Nautisin rannamonusid ja tegin paaripaevase matka. Alguses soitsin veetaksoga Awaroa rannale ja sealt kompisin tagasi Marahausse. Kokku oli matk umbes 34 km, millest esimesel paeval labisin 12 ja teisel paeval 22 km... (ebavordne jaotus oli tingitud oobimiskohast. Praegu on turismi korgaeg ja matkamajad on rahvast tais). Teine paev oli veidi raske, jalad olid ohtuks valusad. Samas on rada suhteliselt kerge, raskeid touse ja langusi pole. Vaated on vaga ilusad - sinisinine vesi, kuldsed rannad. Selliste vaadetega harjub ara ja lopuks tundub isegi tavaline :). Nagin lahedalt hylgeid ja hylgebeebisid, samuti vaikest pingviini!
Koik kohad sygelevad. Siin on vaiksed karbsed, kes narivad valusalt. Iga hammustuse kohalt on punane ja sygeleb hirmsasti. Onneks pole neid karbseid igal pool.
Enne louna poole liikumist poikan korraks Blenheimi tagasi - saan uuesti oma tsehhi sopradega kokku (kellega veetsin aastavahetuse)!
See tahendab maoori keeles tere tulemast!
Eelmisel neljapaeval laksin Blenheimist ara. Kahju oli ara minna - koht, kus peatusin ja inimesed seal olid koduseks saanud.
Vahepeal olen Nelsonis ringi vaadanud ja pikemalt peatunud Abel Tasmani rahvuspargis. Nautisin rannamonusid ja tegin paaripaevase matka. Alguses soitsin veetaksoga Awaroa rannale ja sealt kompisin tagasi Marahausse. Kokku oli matk umbes 34 km, millest esimesel paeval labisin 12 ja teisel paeval 22 km... (ebavordne jaotus oli tingitud oobimiskohast. Praegu on turismi korgaeg ja matkamajad on rahvast tais). Teine paev oli veidi raske, jalad olid ohtuks valusad. Samas on rada suhteliselt kerge, raskeid touse ja langusi pole. Vaated on vaga ilusad - sinisinine vesi, kuldsed rannad. Selliste vaadetega harjub ara ja lopuks tundub isegi tavaline :). Nagin lahedalt hylgeid ja hylgebeebisid, samuti vaikest pingviini!
Koik kohad sygelevad. Siin on vaiksed karbsed, kes narivad valusalt. Iga hammustuse kohalt on punane ja sygeleb hirmsasti. Onneks pole neid karbseid igal pool.
Enne louna poole liikumist poikan korraks Blenheimi tagasi - saan uuesti oma tsehhi sopradega kokku (kellega veetsin aastavahetuse)!
Thursday, February 12, 2009
Blenheim, 13. veebruar
Kia Ora!
See tahendab maoori keeles tere (haaldades kolab 'kiora').
Olen endiselt Blenheimis, tool viinamarja istanduses. Viimasel kolmel paeval on vihma sadanud, tood oleme saanud teha vaid umbes 5 tundi paevas. Tyytu on niimoodi passida. Tana olin korralikult kylmunud, jalad labimarjad. Kaed on viinamarja mahlast parkunud. Aga pole hullu. Vihma oli siin hadasti vaja, koik korbes. Vahemalt pole enam tuleohtu.
Midagi eriti huvitavat ei ole toimunud. Waitangi paeval tegin pika matka magedes (maed on Blenheimi ymbruses 300-400 m korged, vaid rohuga kaetud, kollased), pyhapaeva parastlounal kaisime ookeanis ujumas, umbes 20 km Blenheimist, vaga ilusas kohas. Muidu ikka too, pood, ohtusook, moni sona jutuajamist ja magama. Viimasel nadalal on iga paev aratus kell 5.45 olnud. Varsti tahaks siit edasi liikuda.
See tahendab maoori keeles tere (haaldades kolab 'kiora').
Olen endiselt Blenheimis, tool viinamarja istanduses. Viimasel kolmel paeval on vihma sadanud, tood oleme saanud teha vaid umbes 5 tundi paevas. Tyytu on niimoodi passida. Tana olin korralikult kylmunud, jalad labimarjad. Kaed on viinamarja mahlast parkunud. Aga pole hullu. Vihma oli siin hadasti vaja, koik korbes. Vahemalt pole enam tuleohtu.
Midagi eriti huvitavat ei ole toimunud. Waitangi paeval tegin pika matka magedes (maed on Blenheimi ymbruses 300-400 m korged, vaid rohuga kaetud, kollased), pyhapaeva parastlounal kaisime ookeanis ujumas, umbes 20 km Blenheimist, vaga ilusas kohas. Muidu ikka too, pood, ohtusook, moni sona jutuajamist ja magama. Viimasel nadalal on iga paev aratus kell 5.45 olnud. Varsti tahaks siit edasi liikuda.
Wednesday, February 4, 2009
Blenheim, 5. veebruar
Suvi. Tana oli monus ilm - umbes 24 kraadi sooja, kerge tuul, paike; ei liiga jahe ega kuum. Olen Lounasaare kirdeosas, hetkel kolmandat paeva t66l viinamarja istanduses. Tegemist on enamvahem sama tooga, mida tegin Pohjasaarel. Peamiselt horendamine, ka traatide korgemale tostmine vastavalt taimede korgusele. Elamine siin nii hea pole kui Hastingsis oli. Elan odavas hostelis, sellegipoolest maksan suure osa palgast 66majale. Rahvast on hostelis igast maailma otsast - Argentiinast, Louna-Koreast, Belgiast, Prantsusmaalt jm; koik siin t66l. Yldse hakkab silma argentiinlaste ja brasiillaste suur hulk - alati onnelikud, energiat tais, laul suus.
Hommikud naevad valja jargmised. Kell 7 (monikord ka varem) kogunetakse ostukeskuse ees (umbes 80 inimest). Osad inimesed on autoga, enamasti on transport istandusse t66andja mikrobussidega. T66dejuhatajad (kes on sageli indialased) naitavad, kes kuhu autosse/bussi laheb. Nagu orjaturg ;). Marlborough piirkond on yks peamisi viinamarjade kasvatamise piirkondi Uus-Meremaal. T66otsijaid on siin palju ja ka t66 pakkujaid. Analoogseid "orjaturge" toimub linnas hommikuti mitmel pool.
Homme on Waitangi paev, mis on riigipyha. 6. veebruaril 1840. aastal solmiti briti krooni ja maooride vahel leping, mis liitis Uus-Meremaa Suurbritanniaga. Homme t66d pole, see-eest t66tame nadalavahetusel.
Hommikud naevad valja jargmised. Kell 7 (monikord ka varem) kogunetakse ostukeskuse ees (umbes 80 inimest). Osad inimesed on autoga, enamasti on transport istandusse t66andja mikrobussidega. T66dejuhatajad (kes on sageli indialased) naitavad, kes kuhu autosse/bussi laheb. Nagu orjaturg ;). Marlborough piirkond on yks peamisi viinamarjade kasvatamise piirkondi Uus-Meremaal. T66otsijaid on siin palju ja ka t66 pakkujaid. Analoogseid "orjaturge" toimub linnas hommikuti mitmel pool.
Homme on Waitangi paev, mis on riigipyha. 6. veebruaril 1840. aastal solmiti briti krooni ja maooride vahel leping, mis liitis Uus-Meremaa Suurbritanniaga. Homme t66d pole, see-eest t66tame nadalavahetusel.
Sunday, January 25, 2009
Wellington, 26. jaanuar
Paike paistab otse aknast silma ja ajas mu yles. Olen Wellingtonis Heleni juures. Helen on uusmeremaalane, kellega tutvusin Helsingis. Ka tema oli seal oppimas - juurat. Tore on nyyd uuesti Uus-Meremaal kohtuda!
Wellington on kena linn, magine, palju lahesoppe, ilus rannik ja ilusad vaated. Kuna ilm on ilus olnud, veetsime selle nadalavahetuse peamiselt mere aares jalutades, kaisime ka yhel saarel (linnukaitsealal). Paariks paevaks jaan veel siia. Hea on kellegi kodus olla, vahelduseks hostelitele ja telgile. Tana on Helen tool, vaatan ise linna peal ringi.
Enne Wellingtoni tulekut peatusin pikemalt Taupos, Pohjasaare keskosas. Poikasin korra tagasi ka Rotoruasse. Rotorua on seni nahtud Uus-Meremaa linnadest minu lemmik. Ta asub geotermiliselt aktiivses piirkonnas ja on teistmoodi oma podisevate ja auravate veesilmadega. Paljudel rotorualastel on koduaias oma isiklik soojavee bassein.
Vahepeal laksid ilmad jahedaks ja vihmaseks. Sain vaikese kurgu- ja peavalu, magasin paar paeva. Samas polnud hullu, kuna niikuinii poleks saanud enne ilma paranemist edasi liikuda. Tahtsin enne Wellintoni tulekut peatuda ka Tongariro rahvuspargis. Paariks paevaks sinna ka sain. Kaisin oma koige pikemal yhepaeva matkal. Seda peetakse ka Uus-Meremaa parimaks yhepaeva matkaks ja on vaga populaarne. Matk algab 1100 m korguselt, touseb ligi 1900 meetrini ja laskub umbes 800 m peale. Nii et maksimum korguste vahe oli 1,1 km, kohati olid tousud ja langused paris jarsud. Pidin monedes kohtades kapuli edasi minema :). Kokku oli matka pikkus ca 19 km. Rada on ponev, laheb kahe vulkaani - Tongariro ja Ngauruhoe - vahelt, mooda kraatritest, jarvedest, vaated on vapustavad. Selles piirkonnas on filmitud osad episoodid "Sormuste isandast". Seda, et tegemist oli elusate vulkaanidega oli nii haista, naha kui kuulda. Kohati oli yleval vaavli (madamuna) lohn, monedes kohtades auras ja aegajalt kostus madalat kouemyrina taolist heli. Aike ei saanud see olla, taevas oli selge. See heli tuli sygavalt maa seest ja tekitas kohedust. Vasitav, aga vaga ponev retk oli. Koige raskemad olid viimased 3 km, kuna pikk laskumine hakkas polvede peale. Muidu oli koik korras.
Wellingtonist edasi lahen Lounasaarele. Aeg laheb kiiresti, juba on jaanuari lopp ja kaks kuud reisist moodas. Paikeselised tervitused!
Wellington on kena linn, magine, palju lahesoppe, ilus rannik ja ilusad vaated. Kuna ilm on ilus olnud, veetsime selle nadalavahetuse peamiselt mere aares jalutades, kaisime ka yhel saarel (linnukaitsealal). Paariks paevaks jaan veel siia. Hea on kellegi kodus olla, vahelduseks hostelitele ja telgile. Tana on Helen tool, vaatan ise linna peal ringi.
Enne Wellingtoni tulekut peatusin pikemalt Taupos, Pohjasaare keskosas. Poikasin korra tagasi ka Rotoruasse. Rotorua on seni nahtud Uus-Meremaa linnadest minu lemmik. Ta asub geotermiliselt aktiivses piirkonnas ja on teistmoodi oma podisevate ja auravate veesilmadega. Paljudel rotorualastel on koduaias oma isiklik soojavee bassein.
Vahepeal laksid ilmad jahedaks ja vihmaseks. Sain vaikese kurgu- ja peavalu, magasin paar paeva. Samas polnud hullu, kuna niikuinii poleks saanud enne ilma paranemist edasi liikuda. Tahtsin enne Wellintoni tulekut peatuda ka Tongariro rahvuspargis. Paariks paevaks sinna ka sain. Kaisin oma koige pikemal yhepaeva matkal. Seda peetakse ka Uus-Meremaa parimaks yhepaeva matkaks ja on vaga populaarne. Matk algab 1100 m korguselt, touseb ligi 1900 meetrini ja laskub umbes 800 m peale. Nii et maksimum korguste vahe oli 1,1 km, kohati olid tousud ja langused paris jarsud. Pidin monedes kohtades kapuli edasi minema :). Kokku oli matka pikkus ca 19 km. Rada on ponev, laheb kahe vulkaani - Tongariro ja Ngauruhoe - vahelt, mooda kraatritest, jarvedest, vaated on vapustavad. Selles piirkonnas on filmitud osad episoodid "Sormuste isandast". Seda, et tegemist oli elusate vulkaanidega oli nii haista, naha kui kuulda. Kohati oli yleval vaavli (madamuna) lohn, monedes kohtades auras ja aegajalt kostus madalat kouemyrina taolist heli. Aike ei saanud see olla, taevas oli selge. See heli tuli sygavalt maa seest ja tekitas kohedust. Vasitav, aga vaga ponev retk oli. Koige raskemad olid viimased 3 km, kuna pikk laskumine hakkas polvede peale. Muidu oli koik korras.
Wellingtonist edasi lahen Lounasaarele. Aeg laheb kiiresti, juba on jaanuari lopp ja kaks kuud reisist moodas. Paikeselised tervitused!
Thursday, January 15, 2009
Taupo, 16. jaanuar
Kirjutan kiiresti paar rida. Tulin Hastingsist ara, kuna tood polnud. Vaatan ringi Taupo piirkonnas, Tongariro rahvuspargis ja liigun edasi Wellingtoni poole. Vahepeal olid jahedamad ilmad, nyyd on taas palavaks lainud. Eile kaisin Taupo lahedal ujumas kohas, kus kuuma veega jogi suubub kylma veega jokke. Omaparane.
Saturday, January 10, 2009
Hastings, 11. jaanuar
Viimased 5 paeva olen tool kainud. Too leidmine kais kiiresti - haaletasin oige inimese peale :). Algul tootasin kolm paeva viinamarja istanduses. Aratus oli kell 6, tood alustasime 7.30 paiku ja lopetasime kell 18... Ara vasitas, aga kontimurdev polnud. Tegemist oli horendamise tooga, st pidime yleliigsed viinamarjakobarad ja lehed ara votma, samuti kohendama viinamarjakobaraid nii, et neil oleks ruumi kasvada ja et saaksid paikest. Too tegi raskeks paike, mis paev otsa korvetas. Paaril paeval oli varjus ligikaudu 30 kraadi... Kaks paeva olin tool ka sibulakasvatuses - rohimas. See oli palju karmim ja mustem too vorreldes viinamarjadega. Jalad on ikka korralikult valusad ja sibula hais jai kylge ka parast mitmekordset seebiga nyhkimist.
Loodan, et jargmiseks nadalaks jatkub tood. Samas on praegu toodega kitsas - horendamise tood on loppenud, saagi koristamise aeg pole veel kaes. Igal pool, kus tood kysida, oeldakse, et tule veebruari keskpaigas. Siis algab ka ounte korjamise aeg.
Tana on olnud pilvine ja vihmane - vaga monus vaheldus kuumusele. Lisaks on vaba paev. Pool paeva mgasin. Elame praegu kampingus, jagan telki yhe tsehhi tydrukuga. Samas on meil korralikud pesemise ja soogi tegemise voimalused. Teleka vaatamise koht on ka olemas. Kampingus on kaks elu - suvitajate elu ja tooinimeste elu. Paljud peatuvad siin paris pikalt. Lisaks tsehhidele olen kampingus kohanud prantslasi, sakslasi, iirlasi, kes sama moodi istandustes tool kaivad.
Eile oli meil lyhem toopaev, ohtul istusime pikemalt yleval, joime veini ja mangisime lauamange. Kahjuks on ookean umbes poole tunni autosoidu kaugusel. Nii et ujumas oleme kainud vaid 1-2 korda nadalas. Nyydseks olen ookeani lainete ja soolase veega enamvahem harjunud. Algul vottis silmad kipitama.
Naljakas, koolipolves ei kainud ma suviti tool poldudel rohimas, maasikaid korjamas vmt tegemas. Nyyd on siis see aeg kaes. Koik tuleb varem voi hiljem ara proovida :).
Loodan, et jargmiseks nadalaks jatkub tood. Samas on praegu toodega kitsas - horendamise tood on loppenud, saagi koristamise aeg pole veel kaes. Igal pool, kus tood kysida, oeldakse, et tule veebruari keskpaigas. Siis algab ka ounte korjamise aeg.
Tana on olnud pilvine ja vihmane - vaga monus vaheldus kuumusele. Lisaks on vaba paev. Pool paeva mgasin. Elame praegu kampingus, jagan telki yhe tsehhi tydrukuga. Samas on meil korralikud pesemise ja soogi tegemise voimalused. Teleka vaatamise koht on ka olemas. Kampingus on kaks elu - suvitajate elu ja tooinimeste elu. Paljud peatuvad siin paris pikalt. Lisaks tsehhidele olen kampingus kohanud prantslasi, sakslasi, iirlasi, kes sama moodi istandustes tool kaivad.
Eile oli meil lyhem toopaev, ohtul istusime pikemalt yleval, joime veini ja mangisime lauamange. Kahjuks on ookean umbes poole tunni autosoidu kaugusel. Nii et ujumas oleme kainud vaid 1-2 korda nadalas. Nyydseks olen ookeani lainete ja soolase veega enamvahem harjunud. Algul vottis silmad kipitama.
Naljakas, koolipolves ei kainud ma suviti tool poldudel rohimas, maasikaid korjamas vmt tegemas. Nyyd on siis see aeg kaes. Koik tuleb varem voi hiljem ara proovida :).
Friday, January 2, 2009
Hastings, 3. jaanuar 2009
Tere! Head uut aastat!!!
Uue aasta tahistamine on moodas ja olen tagasi Hastingsis. Kirjutan veidi pikemalt, mis viimasel ajal on toimunud.
Lahkusin Aucklandist 24. detsembri hommikul (ostsin Uus-Meremaa pohjasaare passi, st saan bussiga ringi soita teatud marsruudil oma valitud kuupaevadel, mis kokkuvottes on oluliselt odavam, kui kasutada intercity busse). 24. detsembri parastlouna moodus matkarajal. Ohtul grillisime bussirahvaga vorste. Ei mingit hapukapsast ja verivorsti... Uus-Meremaal tahistatakse joulu hoopis 25. detsembril, erinevalt meist. 25. detsembril peatusime Raglani lahedal hostelis (laanekaldal). Hostelis oobivad inimesed tegid omalt poolt mingi soogi (meie tegime kamba peale kartuli- ja makaronisalati). Kokku oli ohtul laua peal yle 20 erineva soolase soogi ja kymmekond erinevat magustoitu. Isegi joulukalkun oli olemas. Tahtsin koiki toite proovida. Koht sai nii tais, et jaksasin vaevalt liigutada :). Ohtul nagin jaaniusse, teeservad olid neid tais (ma ei tea, mis nende usside tapne nimi on, igatahes helendasid, nagu meie jaaniussid). Nagu meie jaanipaev oleks olnud, ainult loke oli puudu.
Jargmine pikem peatus oli Rotoruas. Ootasin pikisilmi, millal sinna jouan, et naha podisevaid mudaallikaid, geisreid, auravaid ojasid jne. Kondisin ringi nagu imemaailmas (loomulikult tuli maksta, et koige huvitavamatesse kohtadesse paaseda). Maitsesin ara ka kuumaveeallikas kypsetatud toidu (kana, mais ja kook), vaga hea oli ja vaidetavalt ka tervislik. Rotoruale on iseloomulik madamuna hais, aga sellega harjub kiiresti ara...
Rotoruas sain hostelis tuttavaks yhe slovaki poisiga (kellel oli auto!). Tuli valja, et meil on yhine siht - Napier ja ka aeg sobis. Jargnevad 2 ja pool paeva soitsime mooda kirde- ja idarannikut. Yldiselt saime slovakiga hasti labi, aga Napieris ei olnud siiski kahju lahku minna. Napieris liitusin oma tsehhi sopradega. Soitsime koigepealt 3-4 tundi kaanulisi teid pidi Kaweka magedesse, parkisime autod ja jaime telkima. Esimene ohtu moodus kuumavee allikas (laheduses oli yks kuuma veega jogi, kust osa vett oli suunatud korvale vaikesesse basseini). Vaga lahe oli istuda oosel lageda taeva all soojas vees. Jargmisel paeval jatkasime jalgsi matkarajal ca 3-4 tundi ja joudsime yhte matkamajja, kus veetsime uue aasta oo. Olin ainuke eestlane 8 tsehhi hulgas! Matkamaja lahedal oli ka yks kuuma veega oja, kust oli sama moodi osa vett korval olevasse vanni suunatud. Uus aasta saabuski mineraalvee vannis sampust juues metsas magede vahel, inimasustusest kaugel! Lahe, et koik matkajad voivad selliseid sooja veega vanne nautida ja pealegi taiesti tasuta.
Nyyd olen tagasi argipaevas ja yritan tood leida. Kerge see pole, kuna siin on suvine koolivaheaeg ja ka kohalikud noored otsivad lyhiajalist tood.
Ilm on meil suviselt soe. Eile oli vaga palav, veetsime paeva ookeani aares, ujudes. Tana on veidi jahedam, aga palav ikkagi. Hommikul sadas vihma. Olen juba paris pruun, eriti nagu ja kaed.
Uue aasta tahistamine on moodas ja olen tagasi Hastingsis. Kirjutan veidi pikemalt, mis viimasel ajal on toimunud.
Lahkusin Aucklandist 24. detsembri hommikul (ostsin Uus-Meremaa pohjasaare passi, st saan bussiga ringi soita teatud marsruudil oma valitud kuupaevadel, mis kokkuvottes on oluliselt odavam, kui kasutada intercity busse). 24. detsembri parastlouna moodus matkarajal. Ohtul grillisime bussirahvaga vorste. Ei mingit hapukapsast ja verivorsti... Uus-Meremaal tahistatakse joulu hoopis 25. detsembril, erinevalt meist. 25. detsembril peatusime Raglani lahedal hostelis (laanekaldal). Hostelis oobivad inimesed tegid omalt poolt mingi soogi (meie tegime kamba peale kartuli- ja makaronisalati). Kokku oli ohtul laua peal yle 20 erineva soolase soogi ja kymmekond erinevat magustoitu. Isegi joulukalkun oli olemas. Tahtsin koiki toite proovida. Koht sai nii tais, et jaksasin vaevalt liigutada :). Ohtul nagin jaaniusse, teeservad olid neid tais (ma ei tea, mis nende usside tapne nimi on, igatahes helendasid, nagu meie jaaniussid). Nagu meie jaanipaev oleks olnud, ainult loke oli puudu.
Jargmine pikem peatus oli Rotoruas. Ootasin pikisilmi, millal sinna jouan, et naha podisevaid mudaallikaid, geisreid, auravaid ojasid jne. Kondisin ringi nagu imemaailmas (loomulikult tuli maksta, et koige huvitavamatesse kohtadesse paaseda). Maitsesin ara ka kuumaveeallikas kypsetatud toidu (kana, mais ja kook), vaga hea oli ja vaidetavalt ka tervislik. Rotoruale on iseloomulik madamuna hais, aga sellega harjub kiiresti ara...
Rotoruas sain hostelis tuttavaks yhe slovaki poisiga (kellel oli auto!). Tuli valja, et meil on yhine siht - Napier ja ka aeg sobis. Jargnevad 2 ja pool paeva soitsime mooda kirde- ja idarannikut. Yldiselt saime slovakiga hasti labi, aga Napieris ei olnud siiski kahju lahku minna. Napieris liitusin oma tsehhi sopradega. Soitsime koigepealt 3-4 tundi kaanulisi teid pidi Kaweka magedesse, parkisime autod ja jaime telkima. Esimene ohtu moodus kuumavee allikas (laheduses oli yks kuuma veega jogi, kust osa vett oli suunatud korvale vaikesesse basseini). Vaga lahe oli istuda oosel lageda taeva all soojas vees. Jargmisel paeval jatkasime jalgsi matkarajal ca 3-4 tundi ja joudsime yhte matkamajja, kus veetsime uue aasta oo. Olin ainuke eestlane 8 tsehhi hulgas! Matkamaja lahedal oli ka yks kuuma veega oja, kust oli sama moodi osa vett korval olevasse vanni suunatud. Uus aasta saabuski mineraalvee vannis sampust juues metsas magede vahel, inimasustusest kaugel! Lahe, et koik matkajad voivad selliseid sooja veega vanne nautida ja pealegi taiesti tasuta.
Nyyd olen tagasi argipaevas ja yritan tood leida. Kerge see pole, kuna siin on suvine koolivaheaeg ja ka kohalikud noored otsivad lyhiajalist tood.
Ilm on meil suviselt soe. Eile oli vaga palav, veetsime paeva ookeani aares, ujudes. Tana on veidi jahedam, aga palav ikkagi. Hommikul sadas vihma. Olen juba paris pruun, eriti nagu ja kaed.
Subscribe to:
Comments (Atom)