Wellington, 26. jaanuar

Paike paistab otse aknast silma ja ajas mu yles. Olen Wellingtonis Heleni juures. Helen on uusmeremaalane, kellega tutvusin Helsingis. Ka tema oli seal oppimas - juurat. Tore on nyyd uuesti Uus-Meremaal kohtuda!

Wellington on kena linn, magine, palju lahesoppe, ilus rannik ja ilusad vaated. Kuna ilm on ilus olnud, veetsime selle nadalavahetuse peamiselt mere aares jalutades, kaisime ka yhel saarel (linnukaitsealal). Paariks paevaks jaan veel siia. Hea on kellegi kodus olla, vahelduseks hostelitele ja telgile. Tana on Helen tool, vaatan ise linna peal ringi.

Enne Wellingtoni tulekut peatusin pikemalt Taupos, Pohjasaare keskosas. Poikasin korra tagasi ka Rotoruasse. Rotorua on seni nahtud Uus-Meremaa linnadest minu lemmik. Ta asub geotermiliselt aktiivses piirkonnas ja on teistmoodi oma podisevate ja auravate veesilmadega. Paljudel rotorualastel on koduaias oma isiklik soojavee bassein.

Vahepeal laksid ilmad jahedaks ja vihmaseks. Sain vaikese kurgu- ja peavalu, magasin paar paeva. Samas polnud hullu, kuna niikuinii poleks saanud enne ilma paranemist edasi liikuda. Tahtsin enne Wellintoni tulekut peatuda ka Tongariro rahvuspargis. Paariks paevaks sinna ka sain. Kaisin oma koige pikemal yhepaeva matkal. Seda peetakse ka Uus-Meremaa parimaks yhepaeva matkaks ja on vaga populaarne. Matk algab 1100 m korguselt, touseb ligi 1900 meetrini ja laskub umbes 800 m peale. Nii et maksimum korguste vahe oli 1,1 km, kohati olid tousud ja langused paris jarsud. Pidin monedes kohtades kapuli edasi minema :). Kokku oli matka pikkus ca 19 km. Rada on ponev, laheb kahe vulkaani - Tongariro ja Ngauruhoe - vahelt, mooda kraatritest, jarvedest, vaated on vapustavad. Selles piirkonnas on filmitud osad episoodid "Sormuste isandast". Seda, et tegemist oli elusate vulkaanidega oli nii haista, naha kui kuulda. Kohati oli yleval vaavli (madamuna) lohn, monedes kohtades auras ja aegajalt kostus madalat kouemyrina taolist heli. Aike ei saanud see olla, taevas oli selge. See heli tuli sygavalt maa seest ja tekitas kohedust. Vasitav, aga vaga ponev retk oli. Koige raskemad olid viimased 3 km, kuna pikk laskumine hakkas polvede peale. Muidu oli koik korras.

Wellingtonist edasi lahen Lounasaarele. Aeg laheb kiiresti, juba on jaanuari lopp ja kaks kuud reisist moodas. Paikeselised tervitused!

Taupo, 16. jaanuar

Kirjutan kiiresti paar rida. Tulin Hastingsist ara, kuna tood polnud. Vaatan ringi Taupo piirkonnas, Tongariro rahvuspargis ja liigun edasi Wellingtoni poole. Vahepeal olid jahedamad ilmad, nyyd on taas palavaks lainud. Eile kaisin Taupo lahedal ujumas kohas, kus kuuma veega jogi suubub kylma veega jokke. Omaparane.

Hastings, 11. jaanuar

Viimased 5 paeva olen tool kainud. Too leidmine kais kiiresti - haaletasin oige inimese peale :). Algul tootasin kolm paeva viinamarja istanduses. Aratus oli kell 6, tood alustasime 7.30 paiku ja lopetasime kell 18... Ara vasitas, aga kontimurdev polnud. Tegemist oli horendamise tooga, st pidime yleliigsed viinamarjakobarad ja lehed ara votma, samuti kohendama viinamarjakobaraid nii, et neil oleks ruumi kasvada ja et saaksid paikest. Too tegi raskeks paike, mis paev otsa korvetas. Paaril paeval oli varjus ligikaudu 30 kraadi... Kaks paeva olin tool ka sibulakasvatuses - rohimas. See oli palju karmim ja mustem too vorreldes viinamarjadega. Jalad on ikka korralikult valusad ja sibula hais jai kylge ka parast mitmekordset seebiga nyhkimist.

Loodan, et jargmiseks nadalaks jatkub tood. Samas on praegu toodega kitsas - horendamise tood on loppenud, saagi koristamise aeg pole veel kaes. Igal pool, kus tood kysida, oeldakse, et tule veebruari keskpaigas. Siis algab ka ounte korjamise aeg.

Tana on olnud pilvine ja vihmane - vaga monus vaheldus kuumusele. Lisaks on vaba paev. Pool paeva mgasin. Elame praegu kampingus, jagan telki yhe tsehhi tydrukuga. Samas on meil korralikud pesemise ja soogi tegemise voimalused. Teleka vaatamise koht on ka olemas. Kampingus on kaks elu - suvitajate elu ja tooinimeste elu. Paljud peatuvad siin paris pikalt. Lisaks tsehhidele olen kampingus kohanud prantslasi, sakslasi, iirlasi, kes sama moodi istandustes tool kaivad.

Eile oli meil lyhem toopaev, ohtul istusime pikemalt yleval, joime veini ja mangisime lauamange. Kahjuks on ookean umbes poole tunni autosoidu kaugusel. Nii et ujumas oleme kainud vaid 1-2 korda nadalas. Nyydseks olen ookeani lainete ja soolase veega enamvahem harjunud. Algul vottis silmad kipitama.

Naljakas, koolipolves ei kainud ma suviti tool poldudel rohimas, maasikaid korjamas vmt tegemas. Nyyd on siis see aeg kaes. Koik tuleb varem voi hiljem ara proovida :).

Hastings, 3. jaanuar 2009

Tere! Head uut aastat!!!

Uue aasta tahistamine on moodas ja olen tagasi Hastingsis. Kirjutan veidi pikemalt, mis viimasel ajal on toimunud.

Lahkusin Aucklandist 24. detsembri hommikul (ostsin Uus-Meremaa pohjasaare passi, st saan bussiga ringi soita teatud marsruudil oma valitud kuupaevadel, mis kokkuvottes on oluliselt odavam, kui kasutada intercity busse). 24. detsembri parastlouna moodus matkarajal. Ohtul grillisime bussirahvaga vorste. Ei mingit hapukapsast ja verivorsti... Uus-Meremaal tahistatakse joulu hoopis 25. detsembril, erinevalt meist. 25. detsembril peatusime Raglani lahedal hostelis (laanekaldal). Hostelis oobivad inimesed tegid omalt poolt mingi soogi (meie tegime kamba peale kartuli- ja makaronisalati). Kokku oli ohtul laua peal yle 20 erineva soolase soogi ja kymmekond erinevat magustoitu. Isegi joulukalkun oli olemas. Tahtsin koiki toite proovida. Koht sai nii tais, et jaksasin vaevalt liigutada :). Ohtul nagin jaaniusse, teeservad olid neid tais (ma ei tea, mis nende usside tapne nimi on, igatahes helendasid, nagu meie jaaniussid). Nagu meie jaanipaev oleks olnud, ainult loke oli puudu.

Jargmine pikem peatus oli Rotoruas. Ootasin pikisilmi, millal sinna jouan, et naha podisevaid mudaallikaid, geisreid, auravaid ojasid jne. Kondisin ringi nagu imemaailmas (loomulikult tuli maksta, et koige huvitavamatesse kohtadesse paaseda). Maitsesin ara ka kuumaveeallikas kypsetatud toidu (kana, mais ja kook), vaga hea oli ja vaidetavalt ka tervislik. Rotoruale on iseloomulik madamuna hais, aga sellega harjub kiiresti ara...

Rotoruas sain hostelis tuttavaks yhe slovaki poisiga (kellel oli auto!). Tuli valja, et meil on yhine siht - Napier ja ka aeg sobis. Jargnevad 2 ja pool paeva soitsime mooda kirde- ja idarannikut. Yldiselt saime slovakiga hasti labi, aga Napieris ei olnud siiski kahju lahku minna. Napieris liitusin oma tsehhi sopradega. Soitsime koigepealt 3-4 tundi kaanulisi teid pidi Kaweka magedesse, parkisime autod ja jaime telkima. Esimene ohtu moodus kuumavee allikas (laheduses oli yks kuuma veega jogi, kust osa vett oli suunatud korvale vaikesesse basseini). Vaga lahe oli istuda oosel lageda taeva all soojas vees. Jargmisel paeval jatkasime jalgsi matkarajal ca 3-4 tundi ja joudsime yhte matkamajja, kus veetsime uue aasta oo. Olin ainuke eestlane 8 tsehhi hulgas! Matkamaja lahedal oli ka yks kuuma veega oja, kust oli sama moodi osa vett korval olevasse vanni suunatud. Uus aasta saabuski mineraalvee vannis sampust juues metsas magede vahel, inimasustusest kaugel! Lahe, et koik matkajad voivad selliseid sooja veega vanne nautida ja pealegi taiesti tasuta.

Nyyd olen tagasi argipaevas ja yritan tood leida. Kerge see pole, kuna siin on suvine koolivaheaeg ja ka kohalikud noored otsivad lyhiajalist tood.

Ilm on meil suviselt soe. Eile oli vaga palav, veetsime paeva ookeani aares, ujudes. Tana on veidi jahedam, aga palav ikkagi. Hommikul sadas vihma. Olen juba paris pruun, eriti nagu ja kaed.