Twizel, 28. marts

Hommikupoole ood arkasin tugeva rappumise peale, voodi krigises, kapiuksed plagisesid. Minu esimene maavarin. Onneks pikalt see ei kestnud, aga veidi k6he tunne jai sisse. Maavarin tuletas taas meelde, kus asun - Vaikse ookeani ja Austraalia laama kokkupuute kohal.

Olen hadas kurguvaluga, nohu hakkab juba jargi andma. M6ni paev tagasi oli nina punane ja nohu nii suur, et isegi hosteli omanik (kena naisterahvas), vaadates mulle otsa ytles, et ta annab mulle oo tasuta ning pakkus, et jaaksin voodisse ja raviksin ennast. Seda ka tegin. Viimastel paevadel olen soonud umbes 5 kyyslaugukyynt paevas, et batsille valja ehmatada :).

Ma ei uskunud, et Uus-Meremaal sygis nii vara tuleb. Ookylmad on tavalised (vahemalt L6unasaare l6unaosas), lehed t6mbuvad kollaseks ja juba langevad. Kohalikud ytlevad, et sel aastal oli jahe ja vihmane suvi ning sygis varajane... Vahepeal magasin telgis, v6ibolla siis kylmetasingi, kuigi too oo oli suhteliselt soe.

Viimasest kirjutamisest on mitu nadalat moodas. Selle aja jooksul tegin pika ringi L6unasaare l6unaosas - Te Anau, Milfordi fjord, Invercargill, Catlini rannik (l6unarannik), Dunedin, Oamaru, Alexandra, Queenstown. Jatsin pooled oma asjadest selleks ajaks Queenstowni ja reisisin vaid 40-liitrise matkakotiga. Kummaline, aga ma ei tundnud peaaegu millestki puudust. Vaid riideid pidin sagedamini pesema. Jargmine kord reisile minnes v6tan palju vahem asju kaasa. M6nus on vaikese kotiga liikuda.

Osa vahemaast haaletasin. Enamuse aja reisisin aga hostelis tutvutud inimestega, jagades bensiinikulusid (m6lemad reisimisviisid on siin tavalised). Naiteks Invercargillis tutvusin yhe Saksa poisiga, kellega reisisime jargmised 5 paeva. Ta on minu senise Uus-Meremaal veedetud aja k6ige parem reisikaaslane - rahulik, asjalik ja meil olid yhised huvid. Enamus 6htuid veetsime pingviine otsides ja vaadates :). Pingviinid tulevad merelt kuivale maale enne paikeseloojangut. Kohtades, kus pingviine rohkem esineb, on ehitatud spetsiaalsed varjendid, et linde vahem hairida. Nyydseks olen nainud kolme erinevat liiki pingviine. Nad on nii armsad! Meil oli 6nne ka meril6videga - lahedad rahulikud paksukesed, kellele meeldib rannal m6nuleda. Samas v6ivad nad uskumatult kiiresti oma loibadel liikuda. Yhe parastl6una veetsime kohaliku kaluri seltsis. Minulgi 6nnestus yks paris suur kala katte saada. Ohtusook oli kuninglik.

Alexandra ja Roxburgh'i piirkonnas otsisin taas tood. See on kolmas istanduste piirkond Uus-Meremaal. Paraku ei olnud mul seekord 6nne. Otsisin tood veidi valel ajal, kuna enamuste puuviljade (aprikoosid, kirsid, kiivid jms) koristamine on l6ppenud, viinamarjade koristamine algab parast lihav6tteid. Praegu tegeletakse vaid 6unadega. Kysisin mitmetes istandustes, pakkimiskeskustes, hostelites teiste minusuguste kaest jne, aga ei midagi. Kahjuks on mul Uus-Meremaal nii vahe aega jargi jaanud, et ei saanud ka ootama jaada. Samas Alexandra-Roxburgh piirkond meeldis mulle vaga.

Queenstown, 10. marts

Tere! Yle hulga aja saan veidi pikemalt arvutit kasutada.

Kohtumine tsehhi sopradega Blenheimis laks hasti. Reisides kohtun iga paev uute inimestega. Vahelduseks on vaga monus "vanu nagusid" naha, kellega on ka yhiseid meenutusi. Oobisime Campbelli poolsaarel ookeani aares telgis ja jargmisel paeval kaisime yhes viinamarjaistanduses veine degusteerimas. See on monus tegevus ja pealegi tasuta. Suuremate teede servas on viidad istandustele, kus kutsutakse veine maitsma. Nii voib istanduste piirkondades veeta paevi. Raskusi voib tekkida muidugi auto juhtimisega :).

Viimase nadala jooksul liikusin piki laanerannikut louna poole - Murchison, Westport, Punakaiki (tuntud pannkoogi (kihiliste) kaljude poolest), Hokitika (tuntud nefriidi poolest - ilus roheline kivi, millest nad teevad peamiselt ehteid), Franz Josefi ja Foxi liustikukylad. Haastist poorab tee sisemaale Wanaka ja Queenstowni poole. Teekond oli ilus ja postkaardi vaateid magedele, liustikele, ookeanile, vihmametsale on olnud lugematu arv. Laanerannik on tuntud vihmaste ilmade poolest (pohjuseks Alpid). Ka meie saime vihma omajagu. Bussi aknad olid pidevalt udused ja monel paeval ei nainud valja palju.

Pikemalt peatusin Frans Josefi liustikukylas. Lopuks ometi laks ilm ilusaks. Matkasin ringi ja imetlesin liustikke. Koige lahedam oli aga see, et tegin langevarjuhyppe!!! Hyppe ajal olin kinnitatud teise inimese kylge, kellel on vastav valjaope (muidugi ei saanud ma yksi hypata ja seda ma ka ei tahtnud). Uus-Meremaal on palju voimalusi sellisteks hypeteks (inglise keeles on asja nimi skydive). Hyppele eelnes umbes 20-minutiline lennukisoit liustiku ja magede kohal - imeilus. Ilm oli sel paeval ideaalne. Lennuk oli hyppamise ajal 12 000 jala ehk 3650 meetri korgusel. Vabalangemine kestis 45 sekundit, aga see tundus palju pikema ajana. Langevarjuga langemine kestis mitu minutit. Superlahe oli!!! Laheksin uuesti, kui see lobu nii kallis poleks.

Uus-Meremaal on sadu voimalusi rohkem voi vahem ekstreemseteks tegevusteks - liustikumatkad, delfiinidega ujumine, langevarju-, bungy jt hypped, karestikulistel jogedel parvetamine, kanuumatkad jne jne. Queenstown ongi tuntud kui Uus-Meremaa adrenaliinipealinn. Paraku maksavad koik need tegevused omajagu...

Ilm on siin jalle vihmane ja jahe. Sygis tuleb suure hooga. Tervitused koigile!