Täna saab täpselt kaks kuud täis koju saabumisest. Olen kogu aeg mõelnud, et ühe sissekande peaks veel tegema Uus-Meremaa ja Austraalia reisiga seoses (kasvõi iseenda jaoks), aga pole seni kirjutamiseni jõudnud...
Reis Sydneyst Tallinnasse võttis aega ligi 35 tundi (lennukiga läbi Singapuri ja Frankfurdi Helsingisse, edasi laevaga Tallinnasse). Saaks muidugi ka otsemini ja kiiremini, aga nii tuli kõige odavam pilet. Ega lennukis korralikult magada ei saanud; Singapurist Frankfurdini istusin keskel, polnud kusagile sirutadagi. Koju jõuda oli imelik, samas olin liiga väsinud, et midagi pikalt mõelda. Magama.
Ilm oli suhteliselt samasugune nii siin- kui sealpool maakera; ühel pool kevad, teisel pool sügis. Sain samade riietega siingi edasi käia. Puud olid just lehte minemas ja kuidagi kummaline, aga hea oli taas meie tavalist kevadist linnulaulu kuulda.
Tagasi Eesti igapäevaellu tulemine oli minu üllatuseks kergem kui arvasin. Juba mõni päev pärast koju jõudmist oli selline tunne, nagu oleksin ära olnud vaid mõne nädala. Mõni nädal pärast tagasi jõudmist oli selline tunne, et kogu see reis oli unanägu. Tundus uskumatu, et olin viis kuud ära olnud ja kõike seda teinud.
Viiest kuust oli ikka reisiväsimus sees. Algul ei tahtnud midagi korraldada ega kusagile sõita. Päris hea oli, et ei pidanud pidevalt otsustama, mida edasi teen ja kuhu liigun. Kõige rohkem olin reisi jooksul puudust tundnud kohast, mida nimetada koduks (ma ei igatsenud niivõrd kodu Eestis kui lihtsalt kodust kohta ning omaette olemist vahelduseks hostelites nelja-kuue või rohkemagi inimesega toa jagamisele).
Nüüd, kaks kuud hiljem, hakkavad mõtted taas liikuma, et kuhu järgmiseks minna... See reis ei olnud kogu aeg lust ja lillepidu, vahepeal oli ka raskemaid hetki, aga see kuulub asja juurde. Kokkuvõttes olen väga rahul. Sedagi tean nüüd, et tegelikult ei lähe isegi pika reisi peal palju asju vaja. 40-50 liitrise matkakotiga saab kenasti hakkama.
Monday, June 29, 2009
Monday, April 27, 2009
Sydney, 28. aprill
T6enaoliselt viimane kirjutamine siit poolt maakera selle reisi raames... Ma ei suuda uskuda, et m6ne paeva parast olen kodus. Tagasi igapaevaelu rutiinis.
Sydneys on vaga ilus ilm, paeval on nii soe, et v6iks vabalt ujuma minna. Ohtud on jahedad. Sydney on randade ja ookeani linn, jalutamise kohti on l6putult. Eelmisel nadalavahetusel s6itsime linnast valja mu s6prade suvilasse, kus nagin esimest korda elus kangurusid vabas looduses! Olin vaimustuses. Hea synnipaeva kink.
Sydneys olles olen p6hiliselt raakinud eesti keeles. Olen kohtunud mitmete siinsete eestlastega, peamiselt Ingridi s6pradega. Kaisin ka Sydney Eesti Majas valisminister Urmas Paetiga kohtumas. Kohalikke eestlasi oli kohtumisel umbes 60 ringis. Vaga asjalik yritus oli. Kaisin kylas ka oma endisel klassi6el, keda polnud nainud keskkooli l6petamisest saati. Sydneys elades eesti keele raakimise puudust vist ei tekiks.
Tean juba, et hakkan igatsust tundma paljude inimeste ja kohtade jarele... Loodan, et millalgi tulen nii Uus-Meremaale kui Austraaliasse tagasi!
Sydneys on vaga ilus ilm, paeval on nii soe, et v6iks vabalt ujuma minna. Ohtud on jahedad. Sydney on randade ja ookeani linn, jalutamise kohti on l6putult. Eelmisel nadalavahetusel s6itsime linnast valja mu s6prade suvilasse, kus nagin esimest korda elus kangurusid vabas looduses! Olin vaimustuses. Hea synnipaeva kink.
Sydneys olles olen p6hiliselt raakinud eesti keeles. Olen kohtunud mitmete siinsete eestlastega, peamiselt Ingridi s6pradega. Kaisin ka Sydney Eesti Majas valisminister Urmas Paetiga kohtumas. Kohalikke eestlasi oli kohtumisel umbes 60 ringis. Vaga asjalik yritus oli. Kaisin kylas ka oma endisel klassi6el, keda polnud nainud keskkooli l6petamisest saati. Sydneys elades eesti keele raakimise puudust vist ei tekiks.
Tean juba, et hakkan igatsust tundma paljude inimeste ja kohtade jarele... Loodan, et millalgi tulen nii Uus-Meremaale kui Austraaliasse tagasi!
Friday, April 17, 2009
Sydney, 18. aprill
Eile j6udsin tagasi Sydneysse. Seekord suutsin juba iseseisvalt lennujaamast Ingridi juurde j6uda, ei olnudki paris ara unustanud. Veetsin paeva Bondi rannas jalutades. Nii palju on uusi elamusi olnud, et ei jaksa/viitsigi kohe Sydney ymbrust avastama hakata. Ilm on siin m6nusalt soe. Yle hulga aja sain taas jalga lahtised kingad ja jope seljast visata. Tore on taas ka kirjusid jutukaid papagoisid lendamas naha.
Uskumatu, et Uus-Meremaa aeg on nyyd moodas...
Uskumatu, et Uus-Meremaa aeg on nyyd moodas...
Wednesday, April 8, 2009
Geraldine, 9. aprill
Ootan Christchurchi bussi ja natuke kurb tunne on, kuna reis hakkab l6pule j6udma. Lendan juba 8 paeva parast Christchurchist Sydneysse ja peagi edasi Eestisse. Samas on tore k6iki koduseid naha!
Viimased kaks paeva veetsin Heleni kodus Port Chalmersi lahedal. Helen on uusmeremaalanna, keda tean juba Helsingi aegadest ja kelle juures peatusin Wellingtonis. Heleni vanematel on suur lambafarm umbes 5000 lambaga. Yhel 6htul kaisime jalutamas - Helen, Heleni ema, nende lemmiklammas ja mina :). Kaisa, me m6tlesime sinu peale! Ma ei saa ka mainimata jatta, et Heleni ema tehtud toidud on ylimaitsvad.
Viimased kaks paeva veetsin Heleni kodus Port Chalmersi lahedal. Helen on uusmeremaalanna, keda tean juba Helsingi aegadest ja kelle juures peatusin Wellingtonis. Heleni vanematel on suur lambafarm umbes 5000 lambaga. Yhel 6htul kaisime jalutamas - Helen, Heleni ema, nende lemmiklammas ja mina :). Kaisa, me m6tlesime sinu peale! Ma ei saa ka mainimata jatta, et Heleni ema tehtud toidud on ylimaitsvad.
Wednesday, April 1, 2009
Geraldine, 2. aprill
Olen Geraldine raamatukogus, kus internet on tasuta. Tegelen Christchurch-Sydney lennukipileti otsimisega, mis pole vaga lihtne ylesanne.
Hetkel tootan Geraldine lahedal yhes mahep6llunduse farmis oomaja ja toidu eest (WWOOF - Willing Workers on Organic Farming - programmi raames). J6udsin siia pyhapaeval ja jaan nadalaks. Tood teen umbes 5 tundi paevas, tavaliselt aitan ka syya teha ning pesen n6ud. Too on m6nus - korjan ja sorteerin pahkleid. Esimestel paevadel oli siin ka yks tydruk Jaapanist, nyyd olen ainuke WWOOFer. Syya saan vaga hasti, lisaks pugin nii palju 6unu, pirne, aprikoose ja pahkleid kui sisse mahub. Paar lisakilo on kindlustatud. Pererahvaga saan suhteliselt hasti labi. Pererahvaks on umbes 60-aastased mees ja naine, kellel lapsed kodust lainud; koer ja haned. Meesterahvas on vaga s6bralik ja meeldiv, naine tundub olevat tujukas. Vahemalt eile oli ta vaga pahas tujus, aga vast laheb yle. Tana on taas ilus paikeseline ilm parast paari pilvist paeva. Ood on kylmad ja magan kolme teki all (kytet pole). Hommikuti on puud marjad, tulin kohe parast hommikusooki raamatukokku. Nyyd pean tagasi toole minema.
Hetkel tootan Geraldine lahedal yhes mahep6llunduse farmis oomaja ja toidu eest (WWOOF - Willing Workers on Organic Farming - programmi raames). J6udsin siia pyhapaeval ja jaan nadalaks. Tood teen umbes 5 tundi paevas, tavaliselt aitan ka syya teha ning pesen n6ud. Too on m6nus - korjan ja sorteerin pahkleid. Esimestel paevadel oli siin ka yks tydruk Jaapanist, nyyd olen ainuke WWOOFer. Syya saan vaga hasti, lisaks pugin nii palju 6unu, pirne, aprikoose ja pahkleid kui sisse mahub. Paar lisakilo on kindlustatud. Pererahvaga saan suhteliselt hasti labi. Pererahvaks on umbes 60-aastased mees ja naine, kellel lapsed kodust lainud; koer ja haned. Meesterahvas on vaga s6bralik ja meeldiv, naine tundub olevat tujukas. Vahemalt eile oli ta vaga pahas tujus, aga vast laheb yle. Tana on taas ilus paikeseline ilm parast paari pilvist paeva. Ood on kylmad ja magan kolme teki all (kytet pole). Hommikuti on puud marjad, tulin kohe parast hommikusooki raamatukokku. Nyyd pean tagasi toole minema.
Friday, March 27, 2009
Twizel, 28. marts
Hommikupoole ood arkasin tugeva rappumise peale, voodi krigises, kapiuksed plagisesid. Minu esimene maavarin. Onneks pikalt see ei kestnud, aga veidi k6he tunne jai sisse. Maavarin tuletas taas meelde, kus asun - Vaikse ookeani ja Austraalia laama kokkupuute kohal.
Olen hadas kurguvaluga, nohu hakkab juba jargi andma. M6ni paev tagasi oli nina punane ja nohu nii suur, et isegi hosteli omanik (kena naisterahvas), vaadates mulle otsa ytles, et ta annab mulle oo tasuta ning pakkus, et jaaksin voodisse ja raviksin ennast. Seda ka tegin. Viimastel paevadel olen soonud umbes 5 kyyslaugukyynt paevas, et batsille valja ehmatada :).
Ma ei uskunud, et Uus-Meremaal sygis nii vara tuleb. Ookylmad on tavalised (vahemalt L6unasaare l6unaosas), lehed t6mbuvad kollaseks ja juba langevad. Kohalikud ytlevad, et sel aastal oli jahe ja vihmane suvi ning sygis varajane... Vahepeal magasin telgis, v6ibolla siis kylmetasingi, kuigi too oo oli suhteliselt soe.
Viimasest kirjutamisest on mitu nadalat moodas. Selle aja jooksul tegin pika ringi L6unasaare l6unaosas - Te Anau, Milfordi fjord, Invercargill, Catlini rannik (l6unarannik), Dunedin, Oamaru, Alexandra, Queenstown. Jatsin pooled oma asjadest selleks ajaks Queenstowni ja reisisin vaid 40-liitrise matkakotiga. Kummaline, aga ma ei tundnud peaaegu millestki puudust. Vaid riideid pidin sagedamini pesema. Jargmine kord reisile minnes v6tan palju vahem asju kaasa. M6nus on vaikese kotiga liikuda.
Osa vahemaast haaletasin. Enamuse aja reisisin aga hostelis tutvutud inimestega, jagades bensiinikulusid (m6lemad reisimisviisid on siin tavalised). Naiteks Invercargillis tutvusin yhe Saksa poisiga, kellega reisisime jargmised 5 paeva. Ta on minu senise Uus-Meremaal veedetud aja k6ige parem reisikaaslane - rahulik, asjalik ja meil olid yhised huvid. Enamus 6htuid veetsime pingviine otsides ja vaadates :). Pingviinid tulevad merelt kuivale maale enne paikeseloojangut. Kohtades, kus pingviine rohkem esineb, on ehitatud spetsiaalsed varjendid, et linde vahem hairida. Nyydseks olen nainud kolme erinevat liiki pingviine. Nad on nii armsad! Meil oli 6nne ka meril6videga - lahedad rahulikud paksukesed, kellele meeldib rannal m6nuleda. Samas v6ivad nad uskumatult kiiresti oma loibadel liikuda. Yhe parastl6una veetsime kohaliku kaluri seltsis. Minulgi 6nnestus yks paris suur kala katte saada. Ohtusook oli kuninglik.
Alexandra ja Roxburgh'i piirkonnas otsisin taas tood. See on kolmas istanduste piirkond Uus-Meremaal. Paraku ei olnud mul seekord 6nne. Otsisin tood veidi valel ajal, kuna enamuste puuviljade (aprikoosid, kirsid, kiivid jms) koristamine on l6ppenud, viinamarjade koristamine algab parast lihav6tteid. Praegu tegeletakse vaid 6unadega. Kysisin mitmetes istandustes, pakkimiskeskustes, hostelites teiste minusuguste kaest jne, aga ei midagi. Kahjuks on mul Uus-Meremaal nii vahe aega jargi jaanud, et ei saanud ka ootama jaada. Samas Alexandra-Roxburgh piirkond meeldis mulle vaga.
Olen hadas kurguvaluga, nohu hakkab juba jargi andma. M6ni paev tagasi oli nina punane ja nohu nii suur, et isegi hosteli omanik (kena naisterahvas), vaadates mulle otsa ytles, et ta annab mulle oo tasuta ning pakkus, et jaaksin voodisse ja raviksin ennast. Seda ka tegin. Viimastel paevadel olen soonud umbes 5 kyyslaugukyynt paevas, et batsille valja ehmatada :).
Ma ei uskunud, et Uus-Meremaal sygis nii vara tuleb. Ookylmad on tavalised (vahemalt L6unasaare l6unaosas), lehed t6mbuvad kollaseks ja juba langevad. Kohalikud ytlevad, et sel aastal oli jahe ja vihmane suvi ning sygis varajane... Vahepeal magasin telgis, v6ibolla siis kylmetasingi, kuigi too oo oli suhteliselt soe.
Viimasest kirjutamisest on mitu nadalat moodas. Selle aja jooksul tegin pika ringi L6unasaare l6unaosas - Te Anau, Milfordi fjord, Invercargill, Catlini rannik (l6unarannik), Dunedin, Oamaru, Alexandra, Queenstown. Jatsin pooled oma asjadest selleks ajaks Queenstowni ja reisisin vaid 40-liitrise matkakotiga. Kummaline, aga ma ei tundnud peaaegu millestki puudust. Vaid riideid pidin sagedamini pesema. Jargmine kord reisile minnes v6tan palju vahem asju kaasa. M6nus on vaikese kotiga liikuda.
Osa vahemaast haaletasin. Enamuse aja reisisin aga hostelis tutvutud inimestega, jagades bensiinikulusid (m6lemad reisimisviisid on siin tavalised). Naiteks Invercargillis tutvusin yhe Saksa poisiga, kellega reisisime jargmised 5 paeva. Ta on minu senise Uus-Meremaal veedetud aja k6ige parem reisikaaslane - rahulik, asjalik ja meil olid yhised huvid. Enamus 6htuid veetsime pingviine otsides ja vaadates :). Pingviinid tulevad merelt kuivale maale enne paikeseloojangut. Kohtades, kus pingviine rohkem esineb, on ehitatud spetsiaalsed varjendid, et linde vahem hairida. Nyydseks olen nainud kolme erinevat liiki pingviine. Nad on nii armsad! Meil oli 6nne ka meril6videga - lahedad rahulikud paksukesed, kellele meeldib rannal m6nuleda. Samas v6ivad nad uskumatult kiiresti oma loibadel liikuda. Yhe parastl6una veetsime kohaliku kaluri seltsis. Minulgi 6nnestus yks paris suur kala katte saada. Ohtusook oli kuninglik.
Alexandra ja Roxburgh'i piirkonnas otsisin taas tood. See on kolmas istanduste piirkond Uus-Meremaal. Paraku ei olnud mul seekord 6nne. Otsisin tood veidi valel ajal, kuna enamuste puuviljade (aprikoosid, kirsid, kiivid jms) koristamine on l6ppenud, viinamarjade koristamine algab parast lihav6tteid. Praegu tegeletakse vaid 6unadega. Kysisin mitmetes istandustes, pakkimiskeskustes, hostelites teiste minusuguste kaest jne, aga ei midagi. Kahjuks on mul Uus-Meremaal nii vahe aega jargi jaanud, et ei saanud ka ootama jaada. Samas Alexandra-Roxburgh piirkond meeldis mulle vaga.
Monday, March 9, 2009
Queenstown, 10. marts
Tere! Yle hulga aja saan veidi pikemalt arvutit kasutada.
Kohtumine tsehhi sopradega Blenheimis laks hasti. Reisides kohtun iga paev uute inimestega. Vahelduseks on vaga monus "vanu nagusid" naha, kellega on ka yhiseid meenutusi. Oobisime Campbelli poolsaarel ookeani aares telgis ja jargmisel paeval kaisime yhes viinamarjaistanduses veine degusteerimas. See on monus tegevus ja pealegi tasuta. Suuremate teede servas on viidad istandustele, kus kutsutakse veine maitsma. Nii voib istanduste piirkondades veeta paevi. Raskusi voib tekkida muidugi auto juhtimisega :).
Viimase nadala jooksul liikusin piki laanerannikut louna poole - Murchison, Westport, Punakaiki (tuntud pannkoogi (kihiliste) kaljude poolest), Hokitika (tuntud nefriidi poolest - ilus roheline kivi, millest nad teevad peamiselt ehteid), Franz Josefi ja Foxi liustikukylad. Haastist poorab tee sisemaale Wanaka ja Queenstowni poole. Teekond oli ilus ja postkaardi vaateid magedele, liustikele, ookeanile, vihmametsale on olnud lugematu arv. Laanerannik on tuntud vihmaste ilmade poolest (pohjuseks Alpid). Ka meie saime vihma omajagu. Bussi aknad olid pidevalt udused ja monel paeval ei nainud valja palju.
Pikemalt peatusin Frans Josefi liustikukylas. Lopuks ometi laks ilm ilusaks. Matkasin ringi ja imetlesin liustikke. Koige lahedam oli aga see, et tegin langevarjuhyppe!!! Hyppe ajal olin kinnitatud teise inimese kylge, kellel on vastav valjaope (muidugi ei saanud ma yksi hypata ja seda ma ka ei tahtnud). Uus-Meremaal on palju voimalusi sellisteks hypeteks (inglise keeles on asja nimi skydive). Hyppele eelnes umbes 20-minutiline lennukisoit liustiku ja magede kohal - imeilus. Ilm oli sel paeval ideaalne. Lennuk oli hyppamise ajal 12 000 jala ehk 3650 meetri korgusel. Vabalangemine kestis 45 sekundit, aga see tundus palju pikema ajana. Langevarjuga langemine kestis mitu minutit. Superlahe oli!!! Laheksin uuesti, kui see lobu nii kallis poleks.
Uus-Meremaal on sadu voimalusi rohkem voi vahem ekstreemseteks tegevusteks - liustikumatkad, delfiinidega ujumine, langevarju-, bungy jt hypped, karestikulistel jogedel parvetamine, kanuumatkad jne jne. Queenstown ongi tuntud kui Uus-Meremaa adrenaliinipealinn. Paraku maksavad koik need tegevused omajagu...
Ilm on siin jalle vihmane ja jahe. Sygis tuleb suure hooga. Tervitused koigile!
Kohtumine tsehhi sopradega Blenheimis laks hasti. Reisides kohtun iga paev uute inimestega. Vahelduseks on vaga monus "vanu nagusid" naha, kellega on ka yhiseid meenutusi. Oobisime Campbelli poolsaarel ookeani aares telgis ja jargmisel paeval kaisime yhes viinamarjaistanduses veine degusteerimas. See on monus tegevus ja pealegi tasuta. Suuremate teede servas on viidad istandustele, kus kutsutakse veine maitsma. Nii voib istanduste piirkondades veeta paevi. Raskusi voib tekkida muidugi auto juhtimisega :).
Viimase nadala jooksul liikusin piki laanerannikut louna poole - Murchison, Westport, Punakaiki (tuntud pannkoogi (kihiliste) kaljude poolest), Hokitika (tuntud nefriidi poolest - ilus roheline kivi, millest nad teevad peamiselt ehteid), Franz Josefi ja Foxi liustikukylad. Haastist poorab tee sisemaale Wanaka ja Queenstowni poole. Teekond oli ilus ja postkaardi vaateid magedele, liustikele, ookeanile, vihmametsale on olnud lugematu arv. Laanerannik on tuntud vihmaste ilmade poolest (pohjuseks Alpid). Ka meie saime vihma omajagu. Bussi aknad olid pidevalt udused ja monel paeval ei nainud valja palju.
Pikemalt peatusin Frans Josefi liustikukylas. Lopuks ometi laks ilm ilusaks. Matkasin ringi ja imetlesin liustikke. Koige lahedam oli aga see, et tegin langevarjuhyppe!!! Hyppe ajal olin kinnitatud teise inimese kylge, kellel on vastav valjaope (muidugi ei saanud ma yksi hypata ja seda ma ka ei tahtnud). Uus-Meremaal on palju voimalusi sellisteks hypeteks (inglise keeles on asja nimi skydive). Hyppele eelnes umbes 20-minutiline lennukisoit liustiku ja magede kohal - imeilus. Ilm oli sel paeval ideaalne. Lennuk oli hyppamise ajal 12 000 jala ehk 3650 meetri korgusel. Vabalangemine kestis 45 sekundit, aga see tundus palju pikema ajana. Langevarjuga langemine kestis mitu minutit. Superlahe oli!!! Laheksin uuesti, kui see lobu nii kallis poleks.
Uus-Meremaal on sadu voimalusi rohkem voi vahem ekstreemseteks tegevusteks - liustikumatkad, delfiinidega ujumine, langevarju-, bungy jt hypped, karestikulistel jogedel parvetamine, kanuumatkad jne jne. Queenstown ongi tuntud kui Uus-Meremaa adrenaliinipealinn. Paraku maksavad koik need tegevused omajagu...
Ilm on siin jalle vihmane ja jahe. Sygis tuleb suure hooga. Tervitused koigile!
Subscribe to:
Comments (Atom)