Viimasel ajal pole internetti joudnud ja pole ka voimalust olnud. Praegu on ka kiire, soidame edasi Kaweka parki, kus tahistame tsehhi sopradega uue aasta saabumist. Viimase nadala teekond on olnud jargmine: Auckland, Hahei, Raglan, Maketu, Rotorua, East Cape (UM koige idapoolsem punkt), Gisborne, Napier. Uuel aastal tulen tagasi Napieri ja Hastingsi piirkonda, siis kirjutan pikemalt.
Lobusat aastavahetust! Igatsen Eesti jarele...
Monday, December 29, 2008
Monday, December 22, 2008
23. detsember, Auckland
Eile joudsin jalle Aucklandi tagasi. Northlandi reis laks hasti. Peatusin koik ood Paihias (Bay of Islandsi aares) ja sealt tegin valjasoite. Teel Paihiasse kylastasime muuhulgas ka Whangarais paiknevat varjupaika lindudele. Tegemist on analoogse kohaga, nagu Kreekas Parose saarel, kus kevadel vabatahtlikuna tootasin. Vaga ponev oli vaadata, kuidas siinne linnuhaigla toimib. Nagin ka kiivi ara ja sain talle pai teha :). Looduses kiivisid naljalt ei nae, kuna nad on oise eluviisiga ja paraku ei ole neid palju jargi jaanud.
Kaisin ara Uus-Meremaa koige pohjapoolsemas punktis - Cape Reingal - seal, kus kohtuvad Vaikne ookean ja Tasmani meri. Meil juhtus olema vaikne ilm. Bussijuht aga raakis, et veidi tuulisema ilmaga on selgelt naha, kus ookean ja meri kokku saavad. Reinga neem on maooridele pyha paik - sealt lahevad nende uskumuste kohaselt hinged parast surma esiisade maale (koht kusagil Vaikses ookeanis).
Vaikse ilmaga, moona ajal ja neljaratta veoga autoga on lubatud soita otse mooda 90 miili randa
(tegelikult pidavat olema 65 miili pikk). See oli omaette elamus. Mina voiksingi siinsetel randadel paevi veeta, kuna siin leidub niii palju ilusaid teokarpe! Ma pean varsti eraldi kohvri teokarpide jaoks votma :).
Nyyd ma tean, mida tahendab korgelt liivaluitelt kohuli lumelaua taolise asja peal alla lasta. Teeksin seda veelgi!
Kaisin ka Tiritiri Matanga saarel, mis on linnukaitseala. Nyydseks olen nainud juba paris palju siinsele loodusele iseloomulikke liike. Kummaline, kui palju on siin looduslikult linde, kes ei ole lennuvoimelised ja kellele on sissetoodud kiskjad (koerad, kassid, rotid, opossumid jm) suureks ohuks. Department of Conservation teeb suurt tood, et olemasolevaid liike sailitada ja neile elupaiku luua.
Enamus taime, lindude ja loomade nimetused on siin maoori keelsed. Sisserannanud inglise keelne rahvas pole paljudele liikidele oma keelseid nimesid loonudki. Sama on paljude kohanimedega. See teeb minu arvates elu palju huvitavamaks.
Puudest on minu yks lemmikutest pohutekawa, mis praegu oitseb. Tegemist on suure puuga ja see on yleni punaseid imeilusaid oisi tais. Kohalikud nimetavad seda Uus-Meremaa joulupuuks.
Kauneid joulupyhi!!!
Kaisin ara Uus-Meremaa koige pohjapoolsemas punktis - Cape Reingal - seal, kus kohtuvad Vaikne ookean ja Tasmani meri. Meil juhtus olema vaikne ilm. Bussijuht aga raakis, et veidi tuulisema ilmaga on selgelt naha, kus ookean ja meri kokku saavad. Reinga neem on maooridele pyha paik - sealt lahevad nende uskumuste kohaselt hinged parast surma esiisade maale (koht kusagil Vaikses ookeanis).
Vaikse ilmaga, moona ajal ja neljaratta veoga autoga on lubatud soita otse mooda 90 miili randa
(tegelikult pidavat olema 65 miili pikk). See oli omaette elamus. Mina voiksingi siinsetel randadel paevi veeta, kuna siin leidub niii palju ilusaid teokarpe! Ma pean varsti eraldi kohvri teokarpide jaoks votma :).
Nyyd ma tean, mida tahendab korgelt liivaluitelt kohuli lumelaua taolise asja peal alla lasta. Teeksin seda veelgi!
Kaisin ka Tiritiri Matanga saarel, mis on linnukaitseala. Nyydseks olen nainud juba paris palju siinsele loodusele iseloomulikke liike. Kummaline, kui palju on siin looduslikult linde, kes ei ole lennuvoimelised ja kellele on sissetoodud kiskjad (koerad, kassid, rotid, opossumid jm) suureks ohuks. Department of Conservation teeb suurt tood, et olemasolevaid liike sailitada ja neile elupaiku luua.
Enamus taime, lindude ja loomade nimetused on siin maoori keelsed. Sisserannanud inglise keelne rahvas pole paljudele liikidele oma keelseid nimesid loonudki. Sama on paljude kohanimedega. See teeb minu arvates elu palju huvitavamaks.
Puudest on minu yks lemmikutest pohutekawa, mis praegu oitseb. Tegemist on suure puuga ja see on yleni punaseid imeilusaid oisi tais. Kohalikud nimetavad seda Uus-Meremaa joulupuuks.
Internetti ma siin paraku sageli ei joua. Paris kallis on see lobu. Tavaline taks hostelis on 6 dollarit (umbes 45 krooni) tunni eest...
Ma pole siiani ara harjunud vasakpoolse liiklusega. Teine asi, millega on raske harjuda, on kohalik inglise keel. Loodan, et mone kuu parast saan molemaga hakkama.
Joulud jaavad mul vahele ja mooduvad kusagil hostelis, aga uut aastat loodan vastu votta oma tsehhi sopradega Kaweka metsas.
Igatsen normaalseid joule - lume, kyynalde ja verivorstiga...Kauneid joulupyhi!!!
Monday, December 15, 2008
Auckland, 16. detsember 08
Olen endiselt Aucklandis, aga homme liigun siit edasi pohja poole. Lahen neljaks paevaks Northlandi piirkonda ringi vaatama. Parast seda juba lounasse! Wellingtoni ma toenaoliselt enne uut aastat ei joua.
Tunnen end Aucklandis paris koduselt - hostel on tuttav, interneti punkt on ymber nurga, olulised kohad on teada. Sh matkapoed. Ostsin paikeseprillid ja matkamytsi - nendeta siin ei saa!
Auckland on toeline backpackerite (seljakotlaste) linn. Kesklinnas on iga monekymne meetri tagant hostel, siin on mitmeid firmasid, mis korraldavad erineva pikkusega reise just keskmise rahakotiga reisijale (Magic Bus, Stray, Kiwi Experience jt). Aga kallis on ikkagi... Tana kaisin yhel tasuta reisil, mis tutvustas Aucklandi ymbrust. Nyydseks olen juba kolme vulkaani otsa roninud! Aucklandi piirkonnas olevat kokku 48 vulkaani, neist koige noorem - Rangitoto on vaid 600 aastat vana. Kui Aucklandi kesklinnas pole suurt midagi vaadata, siis kesklinnast eemal on ilusaid vaateid palju. Auckland asub suurel territooriumil ja ilma autota on siin raske ringi liikuda. Lisaks tanasele reisile sain linnast eemale ja ookeani aarde ka laupaeval, kui kohtasin yhte uusmeremaalasest tuttavat (Rumeenia reisil tutvusime).
Laupaeva ohtune kontsert pakkus yllatuse just kuulajate arvu poolest. Hiljem kuulsin, et ligi 250 000 inimest oli kohal! Selline joulukontsert linna suurimas pargis olevat iga-aastane traditsioon. Jargmisel nadalavahetusel toimub sama kontsert Wellingtonis. Naljakas oli vaadata pakapikumytsidega inimesi, samas seljas lyhike kleidike voi t-sark :). Ohtu lopetas tagasihoidlik ilutulestik.
Mis veel Aucklandis silma hakkab, on maoorid. Neid naeb siin palju. Ka tanane reisijuht oli vaga sobralik maoori noormees. Sydneys aga aborigeene peaaegu ei nainud (kui, siis vaid tanavamuusikutena). Maooride olukord Uus-Meremaal olevat tunduvalt parem kui aborigeenide olukord Austraalias.
Koht on tyhi ja pikemalt ei saa kirjutada. Minu Uus-Meremaa telefoni number on +64211799691. Koik sonumid ja koned on teretulnud! :)
Tunnen end Aucklandis paris koduselt - hostel on tuttav, interneti punkt on ymber nurga, olulised kohad on teada. Sh matkapoed. Ostsin paikeseprillid ja matkamytsi - nendeta siin ei saa!
Auckland on toeline backpackerite (seljakotlaste) linn. Kesklinnas on iga monekymne meetri tagant hostel, siin on mitmeid firmasid, mis korraldavad erineva pikkusega reise just keskmise rahakotiga reisijale (Magic Bus, Stray, Kiwi Experience jt). Aga kallis on ikkagi... Tana kaisin yhel tasuta reisil, mis tutvustas Aucklandi ymbrust. Nyydseks olen juba kolme vulkaani otsa roninud! Aucklandi piirkonnas olevat kokku 48 vulkaani, neist koige noorem - Rangitoto on vaid 600 aastat vana. Kui Aucklandi kesklinnas pole suurt midagi vaadata, siis kesklinnast eemal on ilusaid vaateid palju. Auckland asub suurel territooriumil ja ilma autota on siin raske ringi liikuda. Lisaks tanasele reisile sain linnast eemale ja ookeani aarde ka laupaeval, kui kohtasin yhte uusmeremaalasest tuttavat (Rumeenia reisil tutvusime).
Laupaeva ohtune kontsert pakkus yllatuse just kuulajate arvu poolest. Hiljem kuulsin, et ligi 250 000 inimest oli kohal! Selline joulukontsert linna suurimas pargis olevat iga-aastane traditsioon. Jargmisel nadalavahetusel toimub sama kontsert Wellingtonis. Naljakas oli vaadata pakapikumytsidega inimesi, samas seljas lyhike kleidike voi t-sark :). Ohtu lopetas tagasihoidlik ilutulestik.
Mis veel Aucklandis silma hakkab, on maoorid. Neid naeb siin palju. Ka tanane reisijuht oli vaga sobralik maoori noormees. Sydneys aga aborigeene peaaegu ei nainud (kui, siis vaid tanavamuusikutena). Maooride olukord Uus-Meremaal olevat tunduvalt parem kui aborigeenide olukord Austraalias.
Koht on tyhi ja pikemalt ei saa kirjutada. Minu Uus-Meremaa telefoni number on +64211799691. Koik sonumid ja koned on teretulnud! :)
Friday, December 12, 2008
13. detsember, Auckland
Olen joudnud Aucklandi, Uus-Meremaale. Peatun YHA hostelis, peaaegu kesklinnas. Eile jooksin terve paev mooda asutusi - oli vaja viisa passi saada, IRD number hankida (maksuametist, et saaks siin tootada), kohalik telefon hankida, pangaarve avada jms. Enamvahem said asjad korda. Onneks olid koik vajalikud asutused olemas yhel tanaval - Queen streetil. Nii et yles leidmisega raskusi ei tekkinud. Eile oli esimene paev reisi jooksul, kui ma yhtegi pilti ei teinud :). Lihtsalt polnud midagi pildistada. Aucklandi kesklinn pole kuigi huvitav. Parkidesse ma eile veel ei joudnud.
Kirjutan veidi ka reisi Austraalia osast. Sydneys mulle meeldis, on kyll suur linn, aga huvitav. Lopuks hakkas suunatajugi seal tekkima. Vaatasin yle ooperimaja (mis fotode peal on minu arvates ilusam kui tegelikkuses), kaisin botaanikaaias, loomaaias, akvaariumis, Austraalia muuseumis ja kunstimuuseumis (sh Monet naitust vaatamas). Botaanikaaed on kohe ooperimaja korval, suur ja monus koht, pealegi veel tasuta. Samuti on kunstimuuseumid tasuta. Loomaaias osutusid mu lemmikuteks koaalad - niii armsad. Koige suurema elamuse sain akvaariumist. Ma polnudki varem sellises kohas kainud. Lahe, kui suured haid jt mereelukad yle pea ujuvad, samas ise olen ohutus kohas :).
Nadalavahetusel, kui Ingridil ja Alistairil oli vaba paev, soitsime Sinimagedesse (umbes 200 km Sydneyst laande). Ilusatest vaadetest huvitavamakski osutus troopiline vihmamets all orgudes. Erinevad eukalypti liigid, puusonajalad jms tombasid tahelepanu igal sammul. Vaidetavalt on sealkandis ka igasuguseid myrgiseid madusid, aga kohata ei onnestunud yhtegi. Pole ime, sest nadalavahetusel on Sinimagede matkarajad rahvast tais. Matkaradu on seal loendamatu arv, mitme raskusastmega. Meie kaisime kergemaid pidi.
Joul on lahenemas, aga joulutunnet pole raasugi. Siinseal on ehitud kunstkuused (Sydneys rohkem, Aucklandis vahem), poed ja soogikohad on ehitud paari kaunistusega, kohati kuuleb joulumuusikat. Samas on soe, t-sargi ja platade ilm. Mis joulutunne siin saabki tekkida! Nii suurt joulukauplemist nagu Eestis siinmail aga pole.
Mis veel tanavapildist silma hakkab, on tohutu hulk asiaate. Igal pool. Nad on ka tool igal pool - pankades, kohvikutes jm.
Tana ohtul on Aucklandis suur joulukontsert yhes pargis. Tunnen siin juba paari inimest, kellega plaanime minna vaatama-kuulama.
Paikeselised tervitused koigile!
Kirjutan veidi ka reisi Austraalia osast. Sydneys mulle meeldis, on kyll suur linn, aga huvitav. Lopuks hakkas suunatajugi seal tekkima. Vaatasin yle ooperimaja (mis fotode peal on minu arvates ilusam kui tegelikkuses), kaisin botaanikaaias, loomaaias, akvaariumis, Austraalia muuseumis ja kunstimuuseumis (sh Monet naitust vaatamas). Botaanikaaed on kohe ooperimaja korval, suur ja monus koht, pealegi veel tasuta. Samuti on kunstimuuseumid tasuta. Loomaaias osutusid mu lemmikuteks koaalad - niii armsad. Koige suurema elamuse sain akvaariumist. Ma polnudki varem sellises kohas kainud. Lahe, kui suured haid jt mereelukad yle pea ujuvad, samas ise olen ohutus kohas :).
Nadalavahetusel, kui Ingridil ja Alistairil oli vaba paev, soitsime Sinimagedesse (umbes 200 km Sydneyst laande). Ilusatest vaadetest huvitavamakski osutus troopiline vihmamets all orgudes. Erinevad eukalypti liigid, puusonajalad jms tombasid tahelepanu igal sammul. Vaidetavalt on sealkandis ka igasuguseid myrgiseid madusid, aga kohata ei onnestunud yhtegi. Pole ime, sest nadalavahetusel on Sinimagede matkarajad rahvast tais. Matkaradu on seal loendamatu arv, mitme raskusastmega. Meie kaisime kergemaid pidi.
Joul on lahenemas, aga joulutunnet pole raasugi. Siinseal on ehitud kunstkuused (Sydneys rohkem, Aucklandis vahem), poed ja soogikohad on ehitud paari kaunistusega, kohati kuuleb joulumuusikat. Samas on soe, t-sargi ja platade ilm. Mis joulutunne siin saabki tekkida! Nii suurt joulukauplemist nagu Eestis siinmail aga pole.
Mis veel tanavapildist silma hakkab, on tohutu hulk asiaate. Igal pool. Nad on ka tool igal pool - pankades, kohvikutes jm.
Tana ohtul on Aucklandis suur joulukontsert yhes pargis. Tunnen siin juba paari inimest, kellega plaanime minna vaatama-kuulama.
Paikeselised tervitused koigile!
Thursday, December 4, 2008
5. detsember, Sydney
Olen joudnud edukalt Sydneysse kohale. Koik sujus hasti, lennud ei hilinenud, ohuauke peaaegu polnud. Kell on siin 11 hommikul, Eestis 2 oosel. Tana tunnen end juba paremini, pea ei ole enam nii uimane. Hakkan vist ajavahega harjuma. Eile oli kyll raske.
Pagasiga laks nii, et see joudis alles tana hommikul kohale, st poolteist paeva hiljem. Tundub, et 2 tundi Londoni lennujaamas on liiga lyhike aeg ja sellega ei joua nad pagasit toimetada yhe lennuki pealt teisele. Minul endal Londonis kiireks ei lainud - joudsin vabalt yhest terminalist teise ja jai aega varsket ohkugi hingata. Londonisse joudes juhtis lennukijuht tahelepanu maailma suurimale airbus-ile (reisilennukile), kuulus Singapur Airlinesile. Oli ikka porakas. Londoni lennujaamas oli yllatavalt rahulik, ei mingit meeletut rahvahulka ega tunglemist. Ei tea, kas majanduslangus juba mojutab... Lennujaama ees hakkas silma yks linavastrik, kes suurima rahuga toimetas taksode, busside ja inimeste vahel. Teda ei hairinud miski.
Londonist lendasime yle 12 tunni Singapuri. Naljakas oli, kui meie aja jargi kell 1 oosel tuldi lennukis roomsalt hommikusooki pakkuma - omletti singiga :). Singapuris pidime lennukist valja minema koos kasipagasiga. Peatus oli 1,5 tundi. Hea oli sirutada ja jalutada. Onneks oli lennujaama transiittsoonis ka koht, kus sai oue minna. Paris ara ehmatas - lennujaamas sees olid ju konditsioneerid, oues vottis vastu tohutu palavus ja niiskus ja eksootilised taimed. Olin ju peaaegu ekvaatori kohal! Mul oli kohe hea meel, et edasi lendan. Sealse palavuse ja niiskusega vast tasapisi harjuks, aga raske oleks.
Sydneys niisugust niiskust ja palavust ei ole. Eile oli ehk 25 kraadi ringis voi vahemgi. Linnud on siin larmakad, hoopis teist moodi kui Eestis, suured ja kirjud. Nagu oleks loomaaia troopika osakonnas :). Eile veetsin umbes 20 minutit vaadeldes kahte papagoid oksa peal monulemas ja yksteisel sulgi puhastades. Papagoisid lendab siin igal pool ringi.
Avastamist jatkub igale sammule. Eile jalutasin ringi Bondi piirkonnas ookeani aares. Alustuseks istusin mitu tundi rannal ja vaatasin vett ja laineid ja surfajaid. Ookeani aarne jalutusrada (Coastal walk) tasub igal juhul labi kaia. Vaga ilus oma erinevate kaljumoodustistega, taimede ja vaadetega. Algul oli liikumiskiirus umbes 1 km 3 tunniga, sest igal sammul tuli uut taime uurida :).
Eile oli ilm suhteliselt pilvine, paikest oli vahe. Sellest hoolimata polesin korralikult ara. Sain oma oppetunni katte, paike on siin vaga aktiivne ja ykskoik millise ilmaga pean paikesekreemi kasutama. Ehk ainult laus-sajuga ei poleta...
Tana yritan ka Sydney kesklinna jouda. Tervitused koigile!
Pagasiga laks nii, et see joudis alles tana hommikul kohale, st poolteist paeva hiljem. Tundub, et 2 tundi Londoni lennujaamas on liiga lyhike aeg ja sellega ei joua nad pagasit toimetada yhe lennuki pealt teisele. Minul endal Londonis kiireks ei lainud - joudsin vabalt yhest terminalist teise ja jai aega varsket ohkugi hingata. Londonisse joudes juhtis lennukijuht tahelepanu maailma suurimale airbus-ile (reisilennukile), kuulus Singapur Airlinesile. Oli ikka porakas. Londoni lennujaamas oli yllatavalt rahulik, ei mingit meeletut rahvahulka ega tunglemist. Ei tea, kas majanduslangus juba mojutab... Lennujaama ees hakkas silma yks linavastrik, kes suurima rahuga toimetas taksode, busside ja inimeste vahel. Teda ei hairinud miski.
Londonist lendasime yle 12 tunni Singapuri. Naljakas oli, kui meie aja jargi kell 1 oosel tuldi lennukis roomsalt hommikusooki pakkuma - omletti singiga :). Singapuris pidime lennukist valja minema koos kasipagasiga. Peatus oli 1,5 tundi. Hea oli sirutada ja jalutada. Onneks oli lennujaama transiittsoonis ka koht, kus sai oue minna. Paris ara ehmatas - lennujaamas sees olid ju konditsioneerid, oues vottis vastu tohutu palavus ja niiskus ja eksootilised taimed. Olin ju peaaegu ekvaatori kohal! Mul oli kohe hea meel, et edasi lendan. Sealse palavuse ja niiskusega vast tasapisi harjuks, aga raske oleks.
Sydneys niisugust niiskust ja palavust ei ole. Eile oli ehk 25 kraadi ringis voi vahemgi. Linnud on siin larmakad, hoopis teist moodi kui Eestis, suured ja kirjud. Nagu oleks loomaaia troopika osakonnas :). Eile veetsin umbes 20 minutit vaadeldes kahte papagoid oksa peal monulemas ja yksteisel sulgi puhastades. Papagoisid lendab siin igal pool ringi.
Avastamist jatkub igale sammule. Eile jalutasin ringi Bondi piirkonnas ookeani aares. Alustuseks istusin mitu tundi rannal ja vaatasin vett ja laineid ja surfajaid. Ookeani aarne jalutusrada (Coastal walk) tasub igal juhul labi kaia. Vaga ilus oma erinevate kaljumoodustistega, taimede ja vaadetega. Algul oli liikumiskiirus umbes 1 km 3 tunniga, sest igal sammul tuli uut taime uurida :).
Eile oli ilm suhteliselt pilvine, paikest oli vahe. Sellest hoolimata polesin korralikult ara. Sain oma oppetunni katte, paike on siin vaga aktiivne ja ykskoik millise ilmaga pean paikesekreemi kasutama. Ehk ainult laus-sajuga ei poleta...
Tana yritan ka Sydney kesklinna jouda. Tervitused koigile!
Subscribe to:
Comments (Atom)