Paike paistab otse aknast silma ja ajas mu yles. Olen Wellingtonis Heleni juures. Helen on uusmeremaalane, kellega tutvusin Helsingis. Ka tema oli seal oppimas - juurat. Tore on nyyd uuesti Uus-Meremaal kohtuda!
Wellington on kena linn, magine, palju lahesoppe, ilus rannik ja ilusad vaated. Kuna ilm on ilus olnud, veetsime selle nadalavahetuse peamiselt mere aares jalutades, kaisime ka yhel saarel (linnukaitsealal). Paariks paevaks jaan veel siia. Hea on kellegi kodus olla, vahelduseks hostelitele ja telgile. Tana on Helen tool, vaatan ise linna peal ringi.
Enne Wellingtoni tulekut peatusin pikemalt Taupos, Pohjasaare keskosas. Poikasin korra tagasi ka Rotoruasse. Rotorua on seni nahtud Uus-Meremaa linnadest minu lemmik. Ta asub geotermiliselt aktiivses piirkonnas ja on teistmoodi oma podisevate ja auravate veesilmadega. Paljudel rotorualastel on koduaias oma isiklik soojavee bassein.
Vahepeal laksid ilmad jahedaks ja vihmaseks. Sain vaikese kurgu- ja peavalu, magasin paar paeva. Samas polnud hullu, kuna niikuinii poleks saanud enne ilma paranemist edasi liikuda. Tahtsin enne Wellintoni tulekut peatuda ka Tongariro rahvuspargis. Paariks paevaks sinna ka sain. Kaisin oma koige pikemal yhepaeva matkal. Seda peetakse ka Uus-Meremaa parimaks yhepaeva matkaks ja on vaga populaarne. Matk algab 1100 m korguselt, touseb ligi 1900 meetrini ja laskub umbes 800 m peale. Nii et maksimum korguste vahe oli 1,1 km, kohati olid tousud ja langused paris jarsud. Pidin monedes kohtades kapuli edasi minema :). Kokku oli matka pikkus ca 19 km. Rada on ponev, laheb kahe vulkaani - Tongariro ja Ngauruhoe - vahelt, mooda kraatritest, jarvedest, vaated on vapustavad. Selles piirkonnas on filmitud osad episoodid "Sormuste isandast". Seda, et tegemist oli elusate vulkaanidega oli nii haista, naha kui kuulda. Kohati oli yleval vaavli (madamuna) lohn, monedes kohtades auras ja aegajalt kostus madalat kouemyrina taolist heli. Aike ei saanud see olla, taevas oli selge. See heli tuli sygavalt maa seest ja tekitas kohedust. Vasitav, aga vaga ponev retk oli. Koige raskemad olid viimased 3 km, kuna pikk laskumine hakkas polvede peale. Muidu oli koik korras.
Wellingtonist edasi lahen Lounasaarele. Aeg laheb kiiresti, juba on jaanuari lopp ja kaks kuud reisist moodas. Paikeselised tervitused!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment